Suguhaiguste mõju tulevasele lapsele: Loode võib hukkuda Laps nakatub ema vere kaudu juba enne sündi 20. Miks on inimloode kõige vastuvõtlikum keskkonnateguritele just raseduse esimesel kolmandikul? Mida ja miks peaks tulevane ema (isa) raseduse ajal vältima? Siis arenevad loote süda, jäsemed jms tähtsad elundid. Vältima suitsetamist, alkoholi joomist, ebatervislikke toite. 21. Iseloomusta lühidalt inimese juveniilset ja fertiilset iga. Juveniilne iga lapseiga; inimene kasvab ja areneb intensiivselt; aju suureneb; Fertiilne iga murdeiga; algab u 10 aastaselt; inimene muutub paljunemisvõimeliseks; sugurakkude küpsemine ja sugutunnuste arenemine; kehalised muutused; pikkuskasv 22. Mille poolest erineb otsene ja moondega areng? Too näiteid. Otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud organismi sarnasena ning
Valdar Parve. Lähtudes K. Jaspersist, kirjutab ta, et konstitutsiooni mõiste hõlmab morfoloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised seosed. Parve toob esile ka konstitutsiooniõpetuse laiema käsitluse, mille kohaselt mõistetaks "konstitutsioonina inimeste eripärasust, nagu see ilmneb nende pärilikkuses, mis keskkonnast pärit mõjude ahelana "lahti rullub"". Uurides rasse ja rahvaid, olid naised teadlastele oluline uurimismaterjal. Omaaegsed teadusmehed armastasid rõhutada naise fertiilset rolli ühiskonnas, vastandina meeste rollile kultuuri hoidjatena. Naisi peeti loodusele lähemal seisvaks, järelduvalt olid nad ahelas meestest allpool. Rassimi valdkonnad (lisaks nn mainstream rassimile veel seksism ja antisemitism) Nii nagu antiikajal, nägi ka 18.-19. sajandi (Euroopa) teadus naisi kui vahevormi meeste ja laste Naine oli täiskasvamata inimene (Man). Naise lähedust lastele tunnistasid habeme puudumine,
Võib väita, et konstitutsiooniõpetuse näol oli tegemist mõnes mõttes eel-mikrobioloogilise geneetikaga, kus haiguste levikut püüti analüüsida kaudsete tunnuste (anatoomilis-morfoloogilised iseärasused, statistilised trendid jne) abil, lootuses saada pihta tunnuste koospärandumise seaduspärasustele. Naised (rassi)teaduse uurimisvallas Uurides rasse ja rahvaid, olid naised teadlastele oluline uurimismaterjal. Omaaegsed teadusmehed armastasid rõhutada naise fertiilset rolli ühiskonnas, vastandina meeste rollile kultuuri hoidjatena. Naisi peeti loodusele lähemal seisvaks, järelduvalt olid nad ahelas meestest allpool. Soolist ebavõrdsust näisid kinnitavat nii mitmedki meetrilised (mõõdetavad) tunnused, nt naiste keskmiselt väiksem aju. Leidus aga ka hulgaliselt mittemeetrilisi (kirjeldavaid) tunnuseid naiste ja meeste vastandamiseks. Naistel ei kasva nt habe, see inimese au ja uhkus
annaabi.ee 
