5. Metsamajandus ja metsatööstus Praegu on mets vaid 1.5%-l saare territooriumist. Sookask (Betula pubescens) on põhiline põlisliik ja ainus, mis moodustab looduslikke metsi. Temaga koos kasvavad pajuliigid, pihlakas ja väga harva ka haab. Island on väga metsavaene saar. Samuti oleks metsakoristus sel ebatasasel maastikul väga keeruline. 6. Tööstus Islandi peamine tööstusharu on kalandus. Lisaks toodavad alumiiniumi, ferrosiliitsiumi. Peamine Islandi tööstusharu on kergetööstus. Valmistatakse rõivaid ja jalanõusid, tegeldakse naha töötlemise ja sellest rõivaste ja jalatsite tegemisega. Islandil on ka mõned väiksed firmad, mis tegelevad keemiatööstusega. Valmistatakse mõningaid ehitusmaterjale ja ravimeid. Masinatööstuse peamine toodanguartikkel on väikesed laevad ning paadid. Ühtegi maailmas laiemalt tuntud kaubamärki Islandil tööstusvallas ei tegele.
jõeorgudes · Saare siseosas asustus peaaegu puudub · Loomulik iive on suur, väljaränd väike · Peaaegu kõik usklikud on luterlased · Suuremad linnad peale pealinna on Kopavogur (15000 elanikku), Akureyri (14000 elanikku) ja Keflavik (7000 elanikku) Majandus · Kuulub Euroopa arenenuimate maade hulka · Majandus põhineb kalandusel · Üle 95% elektrienergiast saadakse hüdroelektrijaamadest · Toodetakse alumiiniumi, ferrosiliitsiumi, tsementi, toiduaineid, jalatseid ja tekstiilkaupa · Haritavast maast hõlmavad 90% heina- ja karjamaad · Veonduses on oluline lennu- ja laevaliiklus Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Island#Asukoht · http://www.volcanodiscovery.com/volcano- tours/typo3temp/pics/3470353114.jpg · http://et.wikipedia.org/wiki/Islandi_saar · http://www.mir.ee/?s=33 · http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/5teema/loodus/ islandi_vulkaanid.htm · ENE 1988 lk 685-686
Rahvatulult ja elektrienergiatoodangult kuulub Island kindlalt ühtede Euroopa arenenuimate riikide hulka. Majandus põhineb kalandusel. Kalasaagilt ühe inimese kohta on Island maailmas esimesel kohal. Varem moodustas rohkem kui poole kalasaagist heeringas, kuid tänapäeval püütakse ka moivat, turska, meriahvenat ja kiltturska. Vähesel määral kütitakse ka vaalu. Üle 95% Islandil tarbivast elektrienergiast saadakse hüdroelektrijaamadest. Toodetakse alumiiniumi, ferrosiliitsiumi, lämmastikväetisi, tsementi, mitmesuguseid toiduaineid, jalatseid ja tekstiilkaupa ja kaevandatakse ka diatomiiti. Haritavast maast hõlmavad umbes 90% heina ja karjamaad. (joon. 7.). Põllumajanduse põhiharuks on liha ja liha- piimakarjandus. Koduloomadest peetakse veiseid, lambaid, hobuseid, sigu ning kodulinde. Toidukultuuridest kasvatatakse kõige rohkem kartulit, kaalikat, salatit ja redist. Palju on kuumaveeallikate veega köetavaid kasvuhooneid, eriti pealinna Reykjaviki
Põja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Islandi looduse karususe ja viljatuse põjuseks on arvukad asetleidnud vulkaanipursked, meretuul ja lammaste karjatamine. Nüüdseks on metsa, metsamaastikku ainult veidi rohkem kui 1%. Tööstuse areng Riigis leidub alumiiniumi ja diatomiiti. Peamised tööstusharud on kalatööstus, alumiiniumisulatus, ferrosiliitsiumi tootmine, geotermaalenergia ja turism. Improdib: toidu- aineid, tekstiili, nafta saadusi, masinaid. Ekspordib:kala, kala- tooteid, loomatooteid, diatomiiti, alumiiniumit, ferrotsiliitsiumit. Transpordi iseloomustus Autoteede kogupikkus on Islandil 12, 869km (riiklikult hallatud teed) + 5, 040km (sillutatud teed). Tee 1 või Ringtee on üleriigiline tee, mis üendab populaarsemaid kohti Islandil. Teevõrgu tihedus on varieeruv, pealinna juures on see u 5,000-
juures, sest keeruka kujuga valandites tekivad karastamisel sageli paod. Ülitugeva malmi termiline töötlemine Olles samaaegselt väga tugev ja ka küllalt plastiline ja sitke, sarnaneb ülitugev malm tempermalmiga. Erinevus seisab aga selles, et ülitugevat malmi ei ole vaja termiliselt töödelda või vajab see lihtsat ja lühiaegset (mis on olulise tähtsusega) lõõmutamist. Ülitugeva malmi saamise viis seisab selles, et hallmalmi modifitseeritakse nii ferrosiliitsiumi kui ka magneesiumiga. Niisuguse kahekordse modifitseerimise tulemusena eraldub grafiit ülitugeva malmi struktuuris kerakujuliste osakestena, s.t. peaaegu samal kujul nagu tempermalmi struktuuriski. Oluline erinevus on selles, et niisugune grafiidi kuju tekib ülitugevas malmis otse valamisprotsessis, tempermalmi juures saadakse see aga pikaajalise lõõmutamise tulemusena. Seetõttu on ülitugev malm tempermalmist palju odavam.
või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Kuidas vähendada terase tootmisel süsiniku sisaldust? Vaata küsimus nr. 15 3. 4. Titaani tootmine Titaanimaak rikastatakse kas floatsiooni või magnetrikastamist ehk magnetseparatsiooni kasutades. Järgmine etapp on metalli tootmine taandamise teel taandatavast metallist keemiliselt aktiivsemate metallidega Titaani puhul magneesiumi. 5.Sadestamis ja difusioonmeetodi vahe Sadestamismeetodil lisatakse räbusse jahvatatud koksi, lupja, ferrosiliitsiumi. Difusioonlõõmutusel kuumutatakse legeerterasest valandit kuni 1100 kraadini ja seisatakse 6- 30 tunniks- see põhjustab austeniiditera kasvamist. 6. Kaupperite ja furmide roll malmi tootmisel Kauperid on kõrgahju põlemisõhu eelsoojendid. Furm on gaasisisestustoru 7.Mg tootmine Mg toodetakse mineraalidest. Metall eraldatakse elektrolüüsi teel sulatatud magneesiumkloriidist; väikese tiheduse tõttu tõuseb magneesium pinnale, kust ta imetakse välja. Protsess sarnaneb Al tootmisele.
annaabi.ee 
