elektrikuumutusaparaatides ja -ahjudes käsutatakse aga suure elektritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan, manganiit). Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijühtivus väheneb, langemisel suureneb. · Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Magnetilise konstandi mõõtühik on henri meetri kohta [H/m]. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid nimetatakse ferromagnetilisteks ja käsutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Keemilised omadused Metalle ja nende sulameid iseloomustab võime oksüdeeruda või reageerida mitmesuguste ainetega (õhuhapniku, hapete, leelistega jm.). Mida kiiremini reageerib metall teiste elementidega, seda kiiremini see puruneb. Metallide keemilist purunemist nimetatakse korrosiooniks. Metallid, mis tugeval kuumutamise ei oksüdeeru, on kuumuskindlad e. tagikindlad
Millal magnetväli tekib? 17.Mis on magnetvälja tugevuse e. väljatugevuse tähiseks? Kuidas nimetatakse? 18.Mis on magnetvoo tiheduse ehk induktsiooni tähiseks ja mis on mõõtühikuks? 19.Kas vooluga juhtme ümber tekib magnetväli? 20.Millist magnetvälja nimetatakse ühetaoliseks ehk homogeenseks väljaks? 21.Milliseid aineid nimetatakse diamagnetiteks? Tuua näiteid. 22.Milliseid aineid nimetatakse paramagnetiteks? Tuua näiteid. 23.Milliseid aineid nimetatakse ferromagnetilisteks aineteks? Tuua näiteid. 24.Milliseid aineid on võimalik magneetida? Põhjenda. tuua näiteid. 21.Elektrivoolu magnetväli. Vooluga juhtmele mõjuv jõud. 1. Mis on magnetväli? 2. Millal magnetväli tekib? 3. Mida kujutab endast elektrilaengute liikumine? 4. Vooluga juhe magnetväljas. 5. Mis elektrivooluga alati kaasneb? 6. Kuidas tähistatakse voolu suunda elektrijuhtmes? 7. Millest me järeldame, et vooluga juhtme ümber on magnetväli? 8
oommeetrites (.m). Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse juhtmeid, elektriküttekehades kasutatakse aga suure eritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan,). Metalli temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid nimetatakse ferromagnetilisteks ja kasutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Vask ja tina ei magneetu. 9. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). · tihedus 7,87 g/cm3 · sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi · hea korrosioonikindlus Raud looduses · sisalduselt maakoores neljandal kohal · kosmoses levinud element Raua füüsikalised ja keemilised omadused · hõbevalge · keskmise kõvadusega metall · plastiline · hea soojus- ja elektrijuht · keskmise aktiivsusega metall
eritakistust oommeetrites (Ω.m). Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse juhtmeid, elektriküttekehades kasutatakse aga suure eritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan,). Metalli temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid nimetatakse ferromagnetilisteks ja kasutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Vask ja tina ei magneetu. 9. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). • tihedus 7,87 g/cm3• sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi• hea korrosioonikindlus Raud looduses• sisalduselt maakoores neljandal kohal• kosmoses levinud element Raua füüsikalised ja keemilised omadused• hõbevalge• keskmise kõvadusega metall
B vootihedus ehk induktsioon teslades (T), µa magnetiline läbitavus (H/m) kus µ a (kreeka väiketäht müü) iseloomustab keskkonna magnetilist läbitavust, ühikuks on henri meetri kohta (H/m). µ a = µ µ0 , µ keskkonna suhteline magnetiline läbitavus, mis näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas suurem kui vaakumis µ0 vaakumi magnetiline läbitavus. µ 0 = 4 10 -7 H/m Magnetilise läbitavuse järgi liigitatakse ained dia-, para- ja ferromagnetilisteks. Ühikutevaheline seos: Wb B T 2 V s m s H µa = = = m = 2 = = H A A m A m m m m 42 3.2 Elektrivoolu magnetväli. Vooluga juhtmele mõjuv jõud Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Kui sirgjuhet läbib vool, siis tekib juhtme ümber magnetväli, mille jõujooned on kontsentriliselt ümber juhtme. Mida kaugemal juhtmest, seda nõrgem on väli. Magnetvälja suund oleneb voolu suunast juhtmes ja, nagu eespool öeldud, määratakse kruvireegliga
annaabi.ee 
