ferromagneetikul, vaid (väiksem) osa ka vastupidises, mistõttu nende väljatihedus on reeglina väiksem. Ferriidid kujutavad endast raudoksiidi FeaOs ja mitmesuguste (põhiliselt kahe- valentsete) metallide oksiidide segu. Lähtematerjalid segatakse, pressitakse brikettideks, põletatakse ja jahvatatakse. Saadud pulber segatakse sideainega, vormitakse ja põletatakse uuesti 1100...1400 °C juures. Ferriitide eritakistus ulatub 108 £2-m. Nad on kõvad ja haprad ning nende valmistamisjargne töötlemine on raske. Magnetilistest omadustest lähtudes võib ferriite liigitada pehmemagnet- ferriitideks, ülikõrgsagedusferriitideks, ristkülikukujulise hüstereesisilmusega ferriitideks, kõvamagnetferriitideks jne. Pehmemagnetferriitide suhteline magnetiline (alg)läbitavus võib ulatuda 20000-ni ja induktsioon 0,5 teslani.
keemiatööstuses mitmesuguste pumba ja turbiinidetailide valmistamiseks. - suur vastupanu oksüdeerumisele kôrgetel temperatuuridel. Hoidmine 1000 °C juures muutub vaid pisut värvust, kui samal temperatuuril WC-Co kermised oksüdeeruvad täielikult. Seepärast on nad sobivad kuumektrudeerimise silmade valmistamiseks. - täielikult mittemagneetiline, mis koos suure kulumiskindlusega teeb ta perspektiivseks ferriitide pressimiseks ettenähtud pressvormide valmistamiseks; - suurepärane peegeldusvôime. Koos suure soojusliku paisumisteguriga ja kulumiskindlusega on väga hea kasutamiseks môôteplaatide, mikromeetri otsikute ja teiste môôteinstrumentide detailide valmistamiseks. Kroomkarbiidsed kermised on eriti perspektiivsed töötamiseks abrasiivses ja agressiivses keskkonnas, eriti kui need faktorid môjuvad samaaegselt. Näiteks, Cr3C2-Ni kermistest
seadmetes, kus toimub pidev ümbermagneetimine. Ümbermagneetimine nõuab energiat. Iga ümber- magneetimistsükliga kulutatav energia on võrdeline hüstereesisilmuse pindalaga. Ümbermagneetimisest tingitud energiakadu nimetatakse hüstereesikaoks. Hüstereesisilmus võib olla erineva kujuga. Eristatakse kõvu magnetilisi materjale, mille hüstereesisilmus on lai ja pehmeid magnetilisi materjale, mille hüstereesisilmus on kitsas. 50 Kitsas ja suure jääkmagnetismiga on ferriitide hüstereesisilmus. 3.9 Magnetahel Magnetahelaks (ka magnetsüsteemiks) nimetatakse kehade kogumikku, mida läbib magnetvoog. Magnetahela abil saab anda magnetvoole soovitava teekonna. Magnetahela osad võivad olla ühest ja samast või erinevast materjalist, nad võivad olla eri pikkusega ja mitmesuguse ristlõikega. Magnetahel valmistatakse enamasti võimalikult väikese magnetilise takistusega materjalist, tavaliselt ferromagneetikuist. Magnetahela koostisosaks võib
annaabi.ee 
