selgunud, et mida seni on peetud erinevateks teooriateks, on tegelikult sama teooria erineva nurga alt. Enne 1990. Aastate keskpaika selgus, et on olemas viis erinevat stringiteooriat, mis pole omavahel seoses ja on kõik erinevad. Stringiteooriad Teooria Aegruumi tüüp dimensioonid Detailid Bosonite 26 Ainult bosonid, fermione ei ole, see tähendab, ainult jõud, stringiteooria ainet ei ole, nii avatud kui ka suletud stringidega. Suur viga teoorias: tahhüon, imaginaarse massiga osake, mis näitab ebastabiilsust teoorias. I 10 Supersümmeetria osakeste ja aine vahel, nii avatud kui suletud stringid, tahhüoni pole, grupi sümmeetria on SO(32)
orbitaalid. S-orbitaalide korral on lainefunktsioon alati maksimaalne kohal, kus r=0. Elektroni leidumise tõenäosus, kui korrutada tõen tiheduse vastava ruumiosa suurusega, mis arvutatakse kui sfääri pindala x sfäärilise kihi paksus dr. Erinevate elementide aatomeid eristab tuuma laenguarv. Ühesuguste prootoni kuid erineva neturonite arvuga elemente nim Isotoopideks. Biol.aine: HOCNPS.+ el-lüüdid: CaNaKMgClFeCu. Mikroe: MnZnCoMoSe. Spinn eristab aine osakesi e fermione välja osakestest e bosonitest. Elektroni sisemine omadus (nagu laeng). Fermioni spinn ½, bosoni täisarvuline. Sellega seotud aine kondenseerumine. Aine magnetilised omadused sõltuvad tema spinnist: 0-st erineva koguspinniga ained, mis tõmbuvad magnetvälja poole nim paramagneetikuteks. MV vähemaks/ tõukuvad- diamagneetikuteks. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on eriti tugev. Pauli tõrjutusprintsiip: täpselt ühesuguse lainefunktsiooniga elektrone, mille kõik 4 kvantarvu
Üks supersümmeetriast tulenevaid järeldusi on see, et igal väljal või osakesel peab olema nn. superpartner, mille spinn on osakese 1/2 võrra suurem või väiksem (joon. 2.6). Täisarvulise spinniga (0, 1, 2 jne.) osakestele bosonitele vastavate väljade põhiolekute energia on positiivne. Seevastu, poolarvulise spinniga (1/2, 3/2 jne.) osakestele fermionidele- vastavate väljade põhiolekute energia on negatiivne. Et bosoneid ja fermione on võrdne arv, koonduvad supergravitatsiooniteooriates suurimad lõpmatused vastastikku, kuid on ka võimalus, et jäid üle väiksemad, kuid siiski lõpmatud hulgad. Selle arvutuseks kuluks korralikul tudengil kakssada aastat. Ja kes tagab, et ta ei tee juba teisel leheküljel viga? Siiski usuti, et enamik supersümmeetrilisi supergravitatsiooniteooriaid olid lõpmatustest vabad. Mingi aja tagant arvamus muutus, kuulutati, et pole mingit põhjust arvata, et
Üks supersümmeetriast tulenevaid järeldusi on see, et igal väljal või osakesel peab olema nn. superpartner, mille spinn on osakese 1/2 võrra suurem või väiksem (joon. 2.6). Täisarvulise spinniga (0, 1, 2 jne.) osakestele bosonitele vastavate väljade põhiolekute energia on positiivne. Seevastu, poolarvulise spinniga (1/2, 3/2 jne.) osakestele fermionidele- vastavate väljade põhiolekute energia on negatiivne. Et bosoneid ja fermione on võrdne arv, koonduvad supergravitatsiooniteooriates suurimad lõpmatused vastastikku, kuid on ka võimalus, et jäid üle väiksemad, kuid siiski lõpmatud hulgad. Selle arvutuseks kuluks korralikul tudengil kakssada aastat. Ja kes tagab, et ta ei tee juba teisel leheküljel viga? Siiski usuti, et enamik supersümmeetrilisi supergravitatsiooniteooriaid olid lõpmatustest vabad. Mingi aja tagant arvamus muutus, kuulutati, et pole mingit põhjust arvata, et
Kui mingi kvark lüüakse välja liitosakesest, siis ei suuda kvark vabaneda "oma" gluuonitest, mis liiguvad talle järele kiirusega c. Gluuonid muunduvad kvark-antikvark paarideks ning üks uutest kvarkidest asendab liit- osakesest lahkunud kvargi. Ülejäänud kvargid ühinevad mesoniteks või barüonideks ja värvustasakaal on taastunud. Nii realiseerubki tugev vastastikmõju. Nõrk vastastikmõju teisendab ühtesid fermione teisteks. Näiteks neutroni -lagunemisel muutub üks d- kvark u-kvargiks, tekivad elektron ja elektron-antineutriino. Protsessi vahendab W -uikon. Nõrk vastastikmõju on saanud sellise nime põhjusel, et uikonitel on märkimisväärne seisumass. Seetõttu on tõenäosus uikoni tekkimiseks virtuaalosakesena väga väike, mis viib alla ka nõrga mõju protsessi üldise esinemistõenäosuse.
vabaneda "oma" gluuonitest, mis liiguvad talle järele kiirusega c. Gluuonid muunduvad kvark-anti- kvark paarideks ning üks uutest kvarkidest asendab liitosakesest lahkunud kvargi. Ülejäänud kvargid ühinevad tugeva mõju liitosakesteks ehk hadroniteks (mesoniteks või barüonideks) ja värvustasakaal on taastunud. Nii realiseerubki tugev vastastikmõju (hard ingl.k. tugev). Nõrk vastastikmõju teisendab ühtesid fermione teisteks. Näiteks neutroni -lagunemisel muutub üks d- kvark u-kvargiks, tekivad elektron ja elektron-antineutriino. Protsessi vahendab W -uikon. Nõrk vastastikmõju on saanud sellise nime põhjusel, et uikonitel on märkimisväärne seisumass. Seetõttu on tõenäosus uikoni tekkimiseks virtuaalosakesena väga väike, mis viib alla ka nõrga mõju protsessi 30 üldise esinemistõenäosuse
vabaneda "oma" gluuonitest, mis liiguvad talle järele kiirusega c. Gluuonid muunduvad kvark-anti- kvark paarideks ning üks uutest kvarkidest asendab liitosakesest lahkunud kvargi. Ülejäänud kvargid ühinevad tugeva mõju liitosakesteks ehk hadroniteks (mesoniteks või barüonideks) ja värvustasakaal on taastunud. Nii realiseerubki tugev vastastikmõju (hard ingl.k. tugev). Nõrk vastastikmõju teisendab ühtesid fermione teisteks. Näiteks neutroni -lagunemisel muutub üks d- kvark u-kvargiks, tekivad elektron ja elektron-antineutriino. Protsessi vahendab W -uikon. Nõrk vastastikmõju on saanud sellise nime põhjusel, et uikonitel on märkimisväärne seisumass. Seetõttu on tõenäosus uikoni tekkimiseks virtuaalosakesena väga väike, mis viib alla ka nõrga mõju protsessi üldise esinemistõenäosuse. Vaid nõrk mõju suudab muuta ühtesid kvarke teisteks.
annaabi.ee 
