Märkused: Tööstuses noolutatakse terast pikemalt, kuid meie noolutasime 20 minutit. Kokkuvõte/järeldused: ( Karastamisel: 1. Vees tekib martensiit. 2. Õhus austeniit laguneb ja tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidisegud. 3. Õlis austeniit laguneb ja tekivad erinevad feriidi ja tsementiidisegud. Noolutamisel: 1. 210 C võib suureneda mõnevõrra suure süsinikusisaldusega terase detaili kõvadus tänu jääk austeniidi muutumisel martensiidiks. Keskmise süsinikusisaldusega terastel, milles pärast karastamist ei ole jääkausteniiti, kõvadus nende noolutustemperatuuride korral ei suurene. Süsiniku aatomite difusioonist tulenevalt algab karbiidide teke. 2
3. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga 4. eutektmuutuse (L->E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga 24 : 4,00 4,00 Eutektoidkoostisega Fe-C sulam (teras süsinikusisaldusega 0,8%). Kuidas nimetatakse eutektoidi Fe-C sulameis ja milline on selle faasiline koostis? Suurema suurendusega: : 1. Perliit - koosneb tsementiidi ja ferriidi kihtidest 2. Ledeburiit - koosneb tsementiidi ja feriidi kihtidest 3. Martensiit - koosneb austeniidist 4. Beiniit - peen segu tsementiidist ja ferriidist
madala legeerivate elementidena Cr, Alja Mo ja Va sisaldavad terased, tulemusena saadakse suur tugevus ning pinnakõvadus) 8.G-malmide liigitus lähtudes metalse põhimassi struktuurist(struktuuriosad ja C%)? Perliitmalm(0,8%), mille struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. Kuna perliit on suure tugevuse ja väikese plastusega: ferriitmalm 0%, mille struktuur koosneb ferriidist ja grafiidist. Feriidi tõttu malmil väike kõvadus ja tugevus, kuid suurem plastsus. Ferriitperliitmalm <0,8%, mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. 9. kuidas liigitatakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes sulamistäpist.tooge piirsulamistõpid? Kergsulavad metallid ja sulamid , tekketemp 327c. kesksulavad metallid ja sulamid, tekketemp üle 327 kuid alla1539c. rasksulavad metallid ja sulamid tekktemp=1539c 10.selgitage tähist CW-CuZn38Pb2(materjali grupp, keemiline koostis)
enama faasi väljakristalliseerumise tulemusena ning mis koosneb faaside peentest kristallidest. Eutektoid segu, mis tekib tardfaasi konstantsel temperatuuril ümberkristalliseerumise (lagunemise) tulemusena. Faasid Fe-C sulameis: Raud moodustab süsinikuga rida metallseid faase: piiratud tardlahuseid (ferriit, austeniit,) ja keemilisi ühendeid (Fe3C jt) ning võib moodustada veel süsinikuga üleküllastunud feriidi ehk martensiidi (martensiit süsinikuga üleküllastatud tardlahus -rauas) (Fe(C)ülek). Toatemperatuuril on kõikide tasakaaluliste rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit, kõrgemal temperatuuril üle (üle 727°C) lisandub neile ka austeniit. Raua moodustab süsinikuga ka mehaanilisi segusi, mis ei kuulu faaside alla (Le, P, B). a)Tardlahused (F, A, M) Ferriit(F) on süsiniku tardlahus -rauas. Tehakse vahet madaltemperatuurse ferriidi (-
Siit tulenevalt ei ole tsementiidi kristallivõres nihkepindu ja seetõttu on tsementiit habras ja väga kõva (820 HB), kõige kõvem süsinikterastes esinevatest faasidest. VAATA RAAMAT LK 75 TABEL - Fe-Fe3C faasidiagramm, RAAMAT LK 76 - faasimuutused rauasüsinikusulameis Perliitmuutus austeniidi lagunemine feriidiks ja tsementiidiks kui ületatakse faasi piirid. Toimub kõrfetel temp. 500-700 kraadi . Toimub difusioon. Perliidi kõvadus tõuseb feriidi lamellide õhenedes. Beiniitmuutus austeniidi lagunemine madalaml temperatuuril kui perliitmuutuses, alla 500 kraadi kui difusiooni protsessid aeglustuvad. Austeniidist eralduva karbiidi tõttu langeb austeniidi C-sisaldus ja tekib süsinikuga üleküllastunud ferriit. Tekkivast üleküllastunud ferriitsest põhimassist jätkub C-aatomite difusioon austeniidi koostisse. Martensiitmuutus toimub madalatel temp. Kui difusiooni protsessid enam ei toimu ja austeniidi lagunemine peatub
Terast kuumutatakse ligikaudu samal temp-l kui täieliku ja mittetäieliku lõõmutuse puhul, ferrit+perliit muutub austeniidiks. Iseärasus on see, et kuumutatud teras tuleb väga kiiresti jahutada, enamasti vedelas keskkonnas. Kui jahutamise kiirus 200kraadi/s, siis ei jõua tsementiit tekkida, saadakse üleküllastunud tahke lahus ehk martensiit- struktuur ebatasane, paljude sisepingetega, suure kõvadusega. Jahutamise kiirus 100kraadi/s, jõuab tsementiit tekkida, kuid feriidi ja tsementiidi kristallide seguna troostiit plastsem, kuid väiksema kõvadusega. Jahutamise kiirus 50kraadi/s, ka ferriidi ja tsementiidi segu, kuid suurtemate kristallidega sorbiit sitke, plastne, väiksema kõvadusega kui troostiit, kuid suurema kui ferriit. Karastatavus sõltub terase süsinikusisaldusest, alles 0,4-0,5% Csisaldusega hakkab karastamisel terase kõvadus oluliselt kasvama. Noolutamisel kuumutatakse terast aeglaselt kuni temp-ni 725 kraadi ja
annaabi.ee 
