Porsche ajalugu kronoloogiliselt 1875. aasta 3.septembril sündis Maffersdorfis, Austrias (praegu Liberec, Tshehhi territooriumil) Ferdinand Porsche. 1900. aasta Pariisi Maailmanäitusel demonstreerib Ferdiand Porsche enda poolt disainitud elektrimootoriga sõidukit. Sama aasta septembris püstitas ta sellega kiirusrekordi 40 km/h. 1905 saab Ferdinandist Austro-Daimleri tehnikadirektor. 1906 saab Ferdinandist sama firma arendus- ja tootmisdirektor. 1909. aasta 19.septembril sünnib Ferdinand Porschel poeg, kellele pannakse nimeks Ferdinand Anton Ernst Porsche. Rohkem tuntakse teda Ferry Porsche nime all. 1910 võidab Ferdinand Porsche enda disainitud 4-silindrilisel 90-hobujõulisel masinal Prints Henry võistluse. 1916 saab Ferdinandist Austro-Daimleri tegevdirektor. 1923 läheb Ferdinand Austriast Saksamaale. Temast saab Daimler'i peadisainer (NB! Austria
tulnud selle rahaga toime, sest naisterahvad on kõige kallimad asjad siin ilmas. Õnneks oli tal hea südamega sõpru, kes talle raha laenasid. Ferdinandil oli juba palju võlgu ja tema lugu ähvardas kirjuks minna enne kui ta sai sõnumi, et vana parun H. on ära surnud ja varanduse pojale jätnud. Ferdinand tasus võlad ära ja lahkus ülikoolist. Ferdinand armus tsirkuseartisti Ludmillasse, kelle peale ta kogu oma varanduse ära raiskas. Kui kogu varandus otsas oli, tüdines Ludmilla Ferdinandist ära ja leidis endale uue. Ludmilla pärast tuli Ferdinandil tüli Nanumjanziga, sest Ferdinandi süül jäi ta ilma Ludmillast. Nanumjanz tahtis Ferdinandile kätte maksta ja ta ära tappa, aga üks ohvitser sekkus ja nii Ferdinand pääses. Nanumjanz aga hüppas jõkke ja jäi kadunuks. Pärast seda juhtumist otsis Ferdinand omale töö. Ta sai kohtukirjutaja koha. Ühel päeval kui ta läks oma sõbralt võlgu küsima, siis ta väitis, et ei ole enam nii suur naistekummardaja, kui
tähtsamad olid dünastia huvid, armastus sellise liidu juures olid vaid plussiks. Maria Theresia tegeles ka teiste oma laste abieludega manipuleerimisega, pidades silmas eelkõige dünastia kasu ning hoolimata laste tunnetest. Keiser Franz Stephan suri samal aastal, mil abiellus tema poeg Leopold. Keisrinnale mõjus see rängalt. Abielust Franz Stephaniga tõi Maria Theresia ilmale 16 last, kellest 10 elasid vanematest kauem. Josephist ja Leopoldist said Saksa-Rooma riigi keisrid, Ferdinandist sai Austria-Este dünastia rajaja. Noorim poeg Maximilian Franz sai Saksa ordu kõrgmeistriks ning Kölni viimaseks kuurvürstiks. Maria Theresia vanim poeg pälvis oma käitumisega omale nimeks Joseph Tõrges. Pärast Franz Stephani surma nimetas Maria Theresia Josephi kaasvalitsejaks. Kohati olid neil valitsemise samad vaated aga samas läksid nende uskumused mõnikord täiesti lahku, näiteks Maria Theresia oli range
Teoreetiliselt oli tal õigus saada ka Kastiilia kuningaks (ta isa oli Felipe I nime all selle valitseja olnud 1504–1506), kuid tema võimukas vanaisa Aragóni Fernando püüdis seda igati takistada, mistõttu riigi formaalseks valitsejaks sai Karli nõdrameelne ema Juana, tegelikult aga läks võim Fernando kätte. Fernandole lemmikuks oli Karli vend Ferdinand, kelle ta võttis oma õukonda. Ometi läks nõnda, et Aragóni ja Kastiilia valitsejaks sai ikkagi Karl ning Ferdinandist sai hiljem Saksa kuningas, hiljem ka keiser. Karl jäi elama Madalmaadesse ning tema olulisim õpetaja oli Utrechti Adriaan, kellest sai hiljem paavst Hadrianus VI. Karl sai hea hariduse ning rääkis vähemalt viit keelt: emakeelena prantsuse, lisaks itaalia, saksa, hispaania ning ladina keelt. Võimalik, et ta rääkis ka hollandi keelt. Karli rahvust on raske määratleda, lapsepõlves kasvatati teda ehk kõige enam hispaanlasena, kuigi dünastia tõttu peetakse teda enamasti sakslaseks
annaabi.ee 
