...........................LK 3 Kloostrikoolid ...................................................................LK 3 Linnakoolide tekkimine 15-16.saj. ...................................LK 3,4 Katoliku kõrgema kooli asutamiskatsed .......................... LK 4 Koolde reformatsioonist Liivi sõjani .................................LK 4 Haridusolud Rootsi, Poola ja taani vahel..........................LK 5 Koolid Rootsi-riiki ühendanud Eesti alal.......................LK 5,6 Feodalismilt kapitalismile ülemineku ajajärk................LK 6 Talurahvakool 19.saj. kahel esimesel kümnendil .............LK 7 Koolid linnades 19.saj. kahel esimesel kümnendil.............LK 7 Talurahvakoolide korraldus ja koolivõrgu kujunemine .....LK 7 Keskkoolid 19.saj. esimesel poolel ....................................LK 7,8 Keskkoolid ja keskharidus 1820-1850.a. ...........................LK 9 Keskharidus 19.saj. esimesel poolel ..................................LK 9
· Mainitud klassikuid mõjutas oluliselt religioosne initsiatiiv. D. Diderot (1713-1784) · Soovitas eristada kohustuslikke põhiteadmisi nn. täiendteadmistest, mis valmistavad ette mingiks elukutseks. · Sarnaselt Comeniusele pidas ka Diderot vajalikuks, et üldhariduse kõrgemal astmel oleks igal klassil mingi domineeriv põhiaine. · NB: pole midagi uut siin päikese all. J. Pestalozzi (1746-1827) ajal Toimus S'veitsis üleminek feodalismilt kapitalismile: maarahvas vaesus, proletatiaat kasvas. Üks osa haritlastest idealiseeris möödunut, tundes rahvale südamest kaasa. Nende hulka kuulus ka P., kes laenatud raha eest ostis talu ning avas seal 1774.a. isemajandava lastekodu, kus orvud tegid tööd ning said lisaks ülalpidamisele ka hariduse. Kasvatust käsitles P.- · Ühiskondliku ehk sotsiaalse kasvatusena, mis peab aitama ka kehvematel end ise ära elatada, ja kus keegi ei tohiks oma saatuse suhtes passiivseks jääda
Uusaeg (algas 1492 ja lõppes 19.ja 20.saj vahepeal) üleminek feodalismilt kapitalismile (rahamajandus, palgatööjõu kasutamine, ristiusu nõrgenemine) Uusaeg jaguneb kolmeks: 1. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni ehk vana korra aeg (1600-1789) 2. Suur Pr.rev. ja Napoleoni sõjad (1789-1815) 3. Suure Pr.rev. järgne periood: 19.saj Absolutismi üldiseloomustus: · 1648(Vestfaali rahu) kuni 1789 (SPR) absolutismi ajastu · Võim koondus valitseja kätte, riikide võimsus kasvas Põhjused :
Reduktsiooniga oli riigimõisate kätte läinud ka kohalike mõisnike patronaadiõigus koguduste üle. Vaimulike valik ja nimetamine kuulusid nüüd kohalike konsistooriumide kompetentsi. Reduktsiooni tagajärjel tekkis konflikt Rootsi keskvalitsuse ja Liivimaa maapäeva vahel, kuna aadli arvates ähvardas see aadli kui seisuse olemasolu. Kuid reduktsioonipoliitika kaugem siht oli feodaalse süsteemi lammutamine, sest mõisaid võidi rendile anda ka mitteaadlikele. 17. sajand oli üleminekuaeg feodalismilt kapitalismile. Köster-koolmeister 1684 aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa asutatakse seminar eesti soost koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Kooli juhatajaks ja ainukeseks õpetajaks saab Bengt Gottfried Forselius. Õpiajaks määratud kahe aasta jooksul saab selgeks lugemine, arvatavasti õpitakse ka raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Enamik koolipoistest on pärit Tartu ümbrusest.
annaabi.ee 
