9. Mõisted. Balthasar Russow- Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas kroonika Eesti ajaloost 13.-16. sajandil, k.a Liivi sõda. Raad- Linna omavalitsus, mis korraldas linnaelu. Bürgermeister-Rae vanema liikme või linnapea nimetus Tsunft-Ametialane käsitööliste ühendus, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Skraa-Tsunfti põhikiri Foogt-Linna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik (maaisanda esindaja) feodalismiajastul. Missa- jumalateenistus armulauaga Toomkirik- piiskopkondade keskus Toomkapiitel- Selle moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel. On iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kaasaga. 1154- Tallinna märkimine kaardil araablase Al Idrisi poolt. 1248-Tallinnale anti Lübecki linnaõigused. 1535-Wandradt-Koelli katekismus 1517- usupuhastus Saksamaal, Martin Lutheri poolt. Johann Koell-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija.
toomakaup oli sool, peamine viimakaup 19.sajandini teravili. Tallinn sai 16.sajandini suurt tulu läbiveokaubast. 17.sajandil kujunesid kõige soodsamaks Narva 7 transiitkaubanduseolud. Pärast Eesti ala ühendamist Venemaaga kahandas Eesti linnade kaubanduslikku tähtsust kasvava Peterburi naabrus. Peterburi siirdus ka osa Eesti kaupmehi. Eesti sadamalinnadele oli eriti ebasoodne 1822.aasta tollistatuut, mis andis Peterburile ja Riiale eelisõigusi. Sisekaubandus toimus feodalismiajastul põhiliselt laatadel ja rändkaupmeeste vahendusel. Siseturg laienes (seoses kapitalistlike suhete võidulepääsuga) eriti 19.sajandi teisel poolel. Samal ajal suurendas linaeksport Pärnu sadama käivet. Pärast Balti raudtee peatee valmimist 1870.aastal muutus Tallinna majanduselus uuesti väga oluliseks läbiveokaubandus; linna väliskaubanduse käibe kõrgseis oli 1879.aastal. Sel ajal oli Tallinna sadam kaubakäibelt Venemaa sadamate seas (Peterburi ja Odessa järel) kolmandal kohal.
kokkuvarisemist. Puudub kõiki osapooli rahuldav definitsioon , kuid see ei tähenda, et definitsioon üldse puudub. Traditsiooniliselt defineeritakse etnilisel alusel, mille põhikooslused on olnud hõim, rahvas ja rahvus. Hõim etnilise ühtekuuluvuse vorm, mis on omane primitiivsele ehk ürgühiskonnale. Rahvas - orjandusele ja feodalismile iseloomulik etniline ühtekuuluvus. Vanimaid rahvaid on Egiptuse ja Kreeka rahvad . Euroopa rahvad tekkisid peamiselt feodalismiajastul. Rass sotsiaalteaduses käsitleme rassidena inimrühmitusi, mis erinevad teatud pärilike joonte poolest. Rassism ideoloogia, mille kohaselt inimkond jagune bebavõrdseteks rassideks, mis teevad ühe rassi teisest halvamaks või paremaks ja see õigustab diskrimineerimist rassi alusel. (näit.: Aaria rass). Rahvuslik identiteet indiviidi enesemääratlus, samastamine mingi rühmaga. Eestlane USA- s või Austraalias ja eestlane Eestis - mis erinevus?
annaabi.ee 
