tsiviilvõimuga asehaldurid e strateegid, kes käsutasid 4000-5000 mehelist talupoegade – stratiootide maakaitseväge, kes said sõjaväeteenistuse eest pärandatava jaosmaa. 11. sajandist kaotas maakaitsevägi tähtsuse, kuna stratioodid ei suutnud osta moodsat raskerelvastust. Professionaalsete sõjameestena tõusid esile suurfeodaalidest ratsaväelased, mille üksused sarnanesid Lääne-Euroopa rüütliväega - Bütsantsi ühiskonna feodaliseerumine, mis süvenes ristisõdadega. Vastuolusid Lääne-Euroopaga süvendas 1054.a kirikulõhe - Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kristliku maailma 2 vaenulikku leeri. 1204 vallutati Neljandas ristisõjas Konstantinoopol (tapatalgud, kultuuriväärtuste hävitamine). 1261 riik taastati. Palaiologoste dünastia - kunagise hiilguse hale vari, majanduslik sõltuvus Lääne-Euroopast, sisevastuolud. Konstantinoopol langes türklaste kätte 29.mail 1453
märgatavalt, kuid Lääne ja Ida vahelised erinevused olid juba aja möödudes nii võrd suureks kasvanud, et just võidetud alasid peale relvajõu, midagi enam Impeeriumi alluvuses hoida ei suutnud. Riigikassa oli aga selleks ajaks juba tühi ega suutnud pidavaid okupatsiooni vägede sõdimist enam rahastada. Riik väsis ega suutnud oma positsioone enam tagada ning algas nii välis kui ka sisepolitiiline allakäik, mille tulemusena Diocletianuse süsteem lagunes ning kiirenes ühiskonna feodaliseerumine. Analoogselt Vene Impeeriumi endahuve salgava ülemaailmse monarhia kaitsmise poliitikaga, mis viis Venemaa nõrgenemiseni ning häbiväärse lüüasaamisega Krimmi sõjas, salgas Bütsants oma huve ning suunas kogu oma potentsiaali utoopia realiseerimiseks. Murrates oma enda tuleviku selgroogu. Thema ajastu ehk Hellenistlik renessanss Antiikkorralduse kriis Ida-Rooma impeerium oli omal ajal tuntud kui ,,Poliste riik". Iga Provintsi elu keskuseks oli
Aastal 1294 pidi kuningas koguni nõustuma Hansa eesõiguste olulise laiendamisega. Aastal 1343 pärast norralaste kaotust Kopenhaagenis sõjas taanlaste ja Hansa vastu tuli Norral neid eesõigusi taas kinnitada. Håkon V surmaga suri Kaunisjuukse dünastia välja. Selleks ajaks oli Norra saavutanud kultuurilise õitsengu, mis väljendus rikkalikus õukonnaluules, ajalookirjutuses ning üleskirjutatud saagades ja legendides. Feodaliseerumine ei loonud Norras selgeid sõltuvussuhteid. Allakäik ja Taani aeg Mustal surmal, mis märatses 1348–1350, ja hilisematel epideemiatel olid katastroofilised tagajärjed: suri umbes pool rahvast. Paljud hooned jäeti maha. Endise rahvaarvu taastumine võttis mitu sajandit. Riigitulud olid järgneval sajandil ligi 80% väiksemad; see oli Norrale suurem hoop kui Rootsile ja Taanile. Norra aadelkond kahanes 600 suguvõsalt 200-le ning oli võrreldes naabermaadega väikesearvuline
ja Põhja-Aafrika üle ning loodi Rooma õiguse kõige mahukam kogu - Justianuse koodeks ehk Corpus juris civilis. 6 sajandi teisel ja 7 esimesel poolel tabas Bütsasnti suur kriis. Langobardid (germaani hõim) hõivasid Põhja-Itaalia ja slaavlased suurema osa Balkanist – tekkis Bulgaaria riik jt. 633 – 641 vallutasid araablased Islami lipu all Süüria, Mesopotaamia ja ja Egiptuse, jätkates seejärel liikumist läände mööda Vahemere lõunarannikut. Ikoonitülid. Maa feodaliseerumine: 9 – 10 sajandil Makedoonia dünastia ajal ajal kujunes välja feodaalne riik. Vallutati tagasi osa Mesopotaamiast ja Süüriast. Sõjad slaavlastega, sealhulgas Kiievi vürstidega - 941 oli vürst Igor Konstantinoopoli all. 1054 Suur kirikulõhe (skisma) – Rooma paavst ja Kosntantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Bütsantsis olid kirik ja riik väga tihedalt läbi põimunud (tseraropapism)
Rooma) ja Põhja-Aafrika üle ning loodi Rooma õiguse kõige mahukam kogu - Justianuse koodeks ehk Corpus juris civilis. 6 sajandi teisel ja 7 esimesel poolel tabas Bütsasnti suur kriis. Langobardid (germaani hõim) hõivasid Põhja-Itaalia ja slaavlased suurema osa Balkanist – tekkis Bulgaaria riik jt. 633 – 641 vallutasid araablased Islami lipu all Süüria, Mesopotaamia ja ja Egiptuse, jätkates seejärel liikumist läände mööda Vahemere lõunarannikut. Ikoonitülid. Maa feodaliseerumine: 9 – 10 sajandil Makedoonia dünastia ajal ajal kujunes välja feodaalne riik. Vallutati tagasi osa Mesopotaamiast ja Süüriast. Sõjad slaavlastega, sealhulgas Kiievi vürstidega - 941 oli vürst Igor Konstantinoopoli all. 1054 Suur kirikulõhe (skisma) – Rooma paavst ja Kosntantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Bütsantsis olid kirik ja riik väga tihedalt läbi põimunud (tseraropapism). Keisris ja õigeusus nähti jumaliku korra kehastust ja
annaabi.ee 
