aastal. Tänukirjas Gronvoldile, Munthe kirjutas: ''Sa ei oleks saanud leida midagi, mille üle ma tänulikum oleks olnud. Ei olnud ma ka kursis selle Jaapani kunsti aspektiga''. Mõned aastad hiljem kirjutas Munthe ''Liikumine, mis nüüd levis Jaapanist Eoroopasse'', ja see Jaapani kunst oli tema üheks peamiseks inspiratsiooniallikaks püüdlustes mõista Norra dekoratiivkunsti. Eelkõige oli see suhtumine kompositsiooni, aga ka rõhutamine feodaalsesse ja Jaapani kunsti mis Munthed huvitas. On selge, et Munthe, nagu teised esteetilise liikumise liikmed Inglismaal ja Prantsusmaal, leidis inspiratsiooniallikaks müüdid ja folkloori, kombineerituna mõjutustega keskajast ja Jaapani kunstist oli see muutus millel põhines järgnev kunstinivoo. 1891-92 aasta talvel toimus dramaatiline muutus mis ilmnes suhtumises Munthe kunstilistel püüdlustel. Ta hakkas mõtlema tööstusele. Ta jäi kinn faktile, et
Eesti vana rahvausku on iseloomustatud kui animismi, looduse hingestamist. Olulisel kohal oli ka esivanemate kultus. Rahvausund andis justkui juhatust, kuidas toimida inimelu tähtsamate sündmuste puhul ning kuidas suhtuda neisse, kes olid siit ilmast juba lahkunud. 2. Eesti keskaeg Keskajal on Eesti ajaloos väga oluline roll, sest just sel pikal ajaperioodil toimub üleminek muinasajast kristlikku ja uuetüübilisse seisuslik-feodaalsesse ühiskonda. Selle perioodi keskeks oli 15.sajand. Eesti ala oli naabrite huvipunktis olnud juba kaua enne sakslaste sissetungi. Ka ristiusuga olid eestlased mõningal määral tutvunud. Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandikeskpaigast. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi.
"Nõidkütt"- loodud tuginedes rahvuslikule laulumängule, oli tõesti õigeaegne romantilise rahvaelu, metsade ja inimeste avastamine, mille muusika tuli südamest ning läks kuulajate südamesse. Järgmise ooperi "Euryanthe" (1823) kirjutas Weber Viini jaoks. See oli teist tüüpi ooper. Kui "Nõidkütt" tugines singspielile - laulumängule, siis "Euryanthe"-s püüdis Weber luua nn. "suurt" romantilist saksa ooperit. Selleks pöördus ta ainestiku otsingul kaugesse feodaalsesse rüütliajastusse. Kuid keskaegsed rüütlilegendid olid tulvil müstikat, nende kangelased polnud niivõrd võitlejad kui mängukannid saatuse käes, kes elasid juba palju läbi ja ise väga vähe suutsid aktiivselt aidata kaasa oma käekäigule. Nii ei saanudki ooperis olla tegelikku kangelaslikkust. Sisu lühidalt: Tegevus toimub XII saj., Euryanthe - rüütel Adolari mõrsja langeb laimu ohvriks, et ta on Adolarile truudust murdnud.
annaabi.ee 
