vastutasuks sõjaväes. Nendele kuuletuvad vasallid olid enamjaolt rüütlid või alamaadlikud. · Lään ehk feood- vasallile antud maa koos talöupoegadega. Lään ei olnud päritav. · Domeen- oli senjöörile jäänud maa koos talupoegadega, mida ei läänistata. Läänide liigid: · Benefiits- eluaegne lään, kuid pärandamiseks oli vaja senjööri nõusolekut. · Feood- oli vabalt päritav. Pärisorjuse kujunemine: Feodaalkorrast kujunes välja pärisorjus, s.t et talupojad olid sõltuvuses suurmaavaldajatest. Alguses olid talupojad väike-ettevõtjad, orjad tegid lihtsalt raskemaid töid, kuid varakeskajal sulandusid orjad ja talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Maatükk kuulus küll talupojale, kuid selle eest pidi ta maksma andamit, sest maade läänistamisega kuulusid nad maatüki juurde. Talupoegade tööst maatükil sõltus läänimehe sissetulek
2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas. 3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2
2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas. 3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2
eriti kiriku ja kloostrite eest, kuid feodaalkora kujunemist see ei peatanud. Senised stratioodid muutusid järjest enam sõltuvateks talupoegadeks (paroikideks). 10.-11. saj. algus oli Bütsantsi tõusuaeg. Riigi majandusilmet kujundasid taas linnad, maal kasvas suurmaaomand, tugevnes aadel ning kujunes välja feodalism. Viimase olemasolu on küll diskuteeritav, erinedes nii idamaade tüüpilisest despootiast kui ka Lääne-Euroopa feodaalkorrast. Karl Suure kroonimine keisriks 800.a. tekitas kestvaid pingeid ida ja lääne suhetes. Kroonimine näitas, et lisaks paavstile, kes taotles Rooma pärandit vaimulikul tasandil, pretendeeris Lääs ka riiklikul-ilmalikul tasandil taas Rooma pärandile. Murenes senine arusaam, et võis olla ainult üks keiser, üks riik, kes pretendeerib universaalsusele kogu maailmas. 5. Tsiviilaristokraatia ja Komnenoste dünastia - 1057 1204
annaabi.ee 
