Nad pidid harima mõisapõlde ja tegema majapidamistöid,seda nimetati mõistateoks.Talupojad said ka oma maajupi ,kus nad võisid kasvatada vilja ,heina kasvatada või muud,aga nad pidid selle eest tasuma loonusrenti,mis tähendas ,et nad pidid osa oma saagist andma feodaalile.Pärisorjast talupoegade kõrval oli ka vabutalupoegi.Nende koormised feodaalile olid väiksemad ja nad võisid ka mujale elama asuda . Feodaalilinnuseid ehitati looduslikult hästi kaitstud paika :sügavast jõeorust ümbritsetud kaljukünkale ,järve keskel asuvale saarele või poolsaarele .Feodaalide eluruumid erinesid muidugi talupoegade omast :Need olid suuremad ,seinad olid kivist ja ruume oli lossis rohkem .Feodaalide elamute põrandaid kattsid õled ja nii ka talupoegadel .Keskaaegsed talupojad elasid väikestes külades ,mille ümber olid põllud ,mida nad pidid harima.
Kõige pealt pidi ta pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Pidi silma paistma ilu ja veetlusega,mida riietuse abil veelgi rõhutada püüti. Rüütel pidi olema piisavalt tugev,sest ainuüksi täisvarustus kaalus 60-80 kg. Rõivastusesemete põhimaterjaliks oli lina ja sedasorti riiet kasutati õige laialdaselt. Rõivaste järgi otsustati omaniku jõukuse üle,selle rõhutamiseks lasti mantel õmmelda,kas kalevist või siidist ja ääristada-vooderdada kallite karusnahkadega. Feodaalilinnuseid rajati looduslikult hästi kaitstud paika:sügavast jõeorust ümbritsetud kaljukünkale,järve keskele asuvale saarele või raskesti ligipääsetavale poolsaarele. Feodaalide eluruumid erinesid muidugi talupoegade omast: kõige pealt olid nad suuremad,seinad olid kivist ja ruume oli lossis rohkem. Feodaalide elamute põrandaid kattsid õled nagu ka seda katsid talupoegadel. Aknaklaase asendas aga kas pärgament või seapõis.
kui piirajad neid ka nooltega tabada oleksid püüdnud. Kõige hoolikamalt oli kindlustatud linnuse värav, milleni pääses üle vallikraavi ulatuva tõstesilla. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri linnuses. Feodaalid sõdisid omavahel üsna tihti, rääkimata siis välisvaenlaste kallaletungidest. Seepärast ehitati Lääne-ja Kesk-Euroopas IX-XI sajandil arvukalt feodaalilinnuseid. Need rajati enamasti juba looduslikult hästi kaetud kohta: kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Algul olid linnused lihtsad puutornid, mis ümbritseti palkidest tara ja veega täidetud vallikraaviga. Alates XI sajandist ehitati peamiselt kivilinnuseid. Nende ümber tehti kaitsemüür ja vallikraav. Müüril oli sakmeline rinnatis, mille varjus kulges katusega kaetud kaitsekäik. Seda mööda said linnuse kaitsjad ohutult liikuda, kui piirajad neid
Vahel hoiti neid ainult turniiride jaoks ning sõjakäigule pidada ja sööta ka teisi hobuseid: ratsahobuseid, skvaierite ja oma ratsutas väiksemal ja vaguramal hispaania tõugu hobusel. Daamid ratsutasid tavaliselt naistesadulas või sõitsid kahe hobuse vahele seatud kandetoolis. 6.Rüütli elulaad Feodaalid sõdisid omavahel üsna tihti, rääkimata siis välisvaenlaste kallaletungidest. Seepärast ehitati Lääne-ja Kesk-Euroopas IX-XI sajandil arvukalt feodaalilinnuseid. Need rajati enamasti juba looduslikult hästi kaetud kohta: kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Algul olid linnused lihtsad puutornid, mis ümbritseti palkidest tara ja veega täidetud vallikraaviga. Alates XI sajandist ehitati peamiselt kivilinnuseid. Nende ümber tehti kaitsemüür ja vallikraav. Müüril oli sakmeline rinnatis, mille varjus kulges katusega kaetud kaitsekäik. Seda mööda said linnuse kaitsjad ohutult liikuda, kui piirajad neid
annaabi.ee 
