Fenoolid Fenoolid on... aromaatsed ühendid, milles üks või mitu benseenituuma kuuluvat süsinikuaatomit Fenoolid hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid on seotud hüdroksüülrühmaga. hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on OH rühm). Kitsamas mõttes benseeni derivaatid, mille molekulis üks või mitu vesinikuaatomit on asendunud hüdroksüülrühmaga. Tekkimine Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (peamiselt tahkekütuste) utmisel. Sõltuvalt hüdroksüülrühmade arvust
Fenoolid Fenoolid hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on OH rühm). Fenoolid on... aromaatsed ühendid, milles üks või mitu benseenituuma kuuluvat süsinikuaatomit on seotud hüdroksüülrühmaga. Kitsamas mõttes benseeni derivaatid, mille molekulis üks või mitu vesinikuaatomit on asendunud hüdroksüülrühmaga. Tekkimine Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (peamiselt tahkekütuste) utmisel.
Looduses äärmiselt püsivad Polükloropolütsüklilised ühendid mõjustavad ka organism -> tekitavad nt HIV-iga sarnaseid näidustusi. Need levivad läbi toiduahela (taim->loom->inimene), püsivad organismis kaua. Kõige enam paiskavad dioksiine keskkonda prügipõletustehased, metallurgiatööstus ja paberi- ja tselluloositöösus. Fenoolid Fenoolid hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on OH rühm). Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse tuuma vastastikmõjult, on fenoolid palju tugevamad happed kui alkoholid. Alkohol on äärmiselt nõrk hape, reageerimisel leelisega muutub vaid väike osakse alkoholis alkoholaadiks. Fenoolid on aga märksa tugevamad happed, seepärast on fenolaadi tekkereaktsiooni tasakaal nihutatud paremale
tuumale on elektrofiilne asendus, kus aromaatne tuum on ise nukleofiilne tsenter. • N: alküülimine (alküülrühma viimine benseeni tuuma, katalüsaatoriks on AlCl3) • Halogeenimine (halogeeni liitmine, katalüsaatoriks on AlCl3) • Nitreerimine (nitrorühma liitmine). Reageerimisel lämmastikhappega (katalüsaatoriks on H2SO4) tekivad nitroühendid Fenoolid ja aromaatsed amiinid • Fenoolid – hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on –OH rühm). • Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Omadused • Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse tuuma vastastikmõjule, on fenoolid palju tugevamad happed kui alkoholid. • Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat) • Fenoolid on palju reaktsioonivõimelisemad kui benseen. Aromaatsed amiidid
1) alküülimine (alküülrühma viimine benseeni tuuma, katalüsaatoriks on AlCl3), 2) halogeenimine (halogeeni liitmine, katalüsaatoriks on AlCl3), 3) nitreerimine (nitrorühma liitmine). Reageerimisel lämmastikhappega (katalüsaatoriks on H2SO4) tekivad nitroühendid. FENOOLID JA AROMAATSED AMIINID 1. Fenoolid. Nende struktuur ja omadused · Fenoolid hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on OH rühm). 21 · Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. · Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse tuuma vastastikmõjult, on fenoolid palju tugevamad happed kui alkoholid. Vaata hapete tugevusi lk 25. · Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat):
1) alküülimine (alküülrühma viimine benseeni tuuma, katalüsaatoriks on AlCl3), 2) halogeenimine (halogeeni liitmine, katalüsaatoriks on AlCl3), 3) nitreerimine (nitrorühma liitmine). Reageerimisel lämmastikhappega (katalüsaatoriks on H2SO4) tekivad nitroühendid. FENOOLID JA AROMAATSED AMIINID 1. Fenoolid. Nende struktuur ja omadused · Fenoolid hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on OH rühm). 21 · Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. · Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse tuuma vastastikmõjult, on fenoolid palju tugevamad happed kui alkoholid. Vaata hapete tugevusi lk 25. · Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat):
1) alküülimine (alküülrühma viimine benseeni tuuma, katalüsaatoriks on AlCl3), 2) halogeenimine (halogeeni liitmine, katalüsaatoriks on AlCl3), 3) nitreerimine (nitrorühma liitmine). Reageerimisel lämmastikhappega (katalüsaatoriks on H2SO4) tekivad nitroühendid. FENOOLID JA AROMAATSED AMIINID 1. Fenoolid. Nende struktuur ja omadused · Fenoolid hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on OH rühm). 21 · Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. · Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse tuuma vastastikmõjult, on fenoolid palju tugevamad happed kui alkoholid. Vaata hapete tugevusi lk 25. · Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat):
annaabi.ee 
