õitsemine ja viljade kandmine. Fenoloogilised aastaajad Teine iseloomulik, kasvuperioodile suurel määral vastandlik periood on lumekatte periood. Taimeriik on siis suhtelises puhkeolekus. Nende kahe perioodi vahel on üleminekuperioodid. Neid perioode järgib põhiliselt ka loomariik, kuigi siin esineb kõrvalekaldumisi: osa loomi on talveunes, osa mitte, mõned isegi poegivad. Fenoloogilised aastaajad Kokku võttes võib öelda, et fenoloogilise aastaaegade olulisemateks numbrilisteks näitajateks on mainitud perioodide pikkused päevades. Fenoloogilised aastaajad sõltuvad kohast niivõrd, et isegi väikese Eesti piires võime eristada üsna mitut fenoloogiliselt erinevat piirkonda.
looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi. Looduse kindlate ja korduvate aastaajaliste muutuste alusel piiritletakse kohalikke fenoloogilisi aastaaegu. Fenoloogilised aastaajad märgivad elutsüklite kordumist taime- ja loomariigis. Loodusliku elutsükli põhiline osa, vähemalt meie laiuskraadidel, on taimekasvu ehk vegetatsiooniperiood. Teine iseloomulik, kasvuperioodile suurel määral vastandlik periood on lumekatte periood. Kokku võttes võib öelda, et fenoloogilise aastaaegade vaheldumise olulisemateks numbrilisteks näitajateks on mainitud perioodide pikkused päevades. Kuu liikumine, faasid ja varjutused Kuu tiireleb ümber Maa orbiidil, mille tasand on Maa orbiidi tasandi suhtes viis kraadi kaldu. Sellest piisab, et muuta varjutuste pilt tunduvalt keerulisemaks. Kuu liikumist tähelepanelikult jälgides näeme kõigepealt, et kuu ei püsi tähistaeva taustal paigal.
ning hinnatud püügikala, kes elutseb nii Mandri-Eesti kui Läänemere idaosa vetes. Värvuse järgi tehakse vahet ojahaugil (tume), järvehaugil (hele, laiguline) ja jõehaugil (triibuline). Madalaveelistesse kudemispaikadesse ilmuvad haugid vastavalt vee temperatuuri tõusule ja suurvee seisule. Optimaalne aeg on aprilli esimene pool - mai algus. Nagu särje ja ahvena puhul, täpsustavad paljud haugi rahvapärased nimetused selle kalaliigi kudemisaega, kusjuures orientiiriks on mingi fenoloogilise nähtuse samaaegsus. Sellised nimetused on jäähaug, jääpurikas, jääalusehaug, hangehaug, keltsahaug, keltsanolk, kirrehaug, külmahaug, kevadhaug, konnahaug, rohuhaug, lillehaug, toomingahaug ehk toomehaug, tammehaug, soojaveehaug. Nimetus luhahaug kehtib samuti ka väljaspool kudemisaega madalas üleujutatud luhtade vees asuvate haugide kohta. Kahesuguseid haugisid teati ka Lõuna- Eestis: Üks on jäähaug, teine konnahaug. Jäähaug on pikk ja peenike, konnahaug on lühike ja
MandriEesti kui Läänemere idaosa vetes. Värvuse järgi tehakse vahet ojahaugil (tume), järvehaugil (hele, laiguline) ja jõehaugil (triibuline). Madalaveelistesse kudemispaikadesse ilmuvad haugid vastavalt vee temperatuuri tõusule ja suurvee seisule. Optimaalne aeg on aprilli esimene pool mai algus. Nagu särje ja ahvena puhul, täpsustavad paljud haugi rahvapärased nimetused selle kalaliigi kudemisaega, kusjuures orientiiriks on mingi fenoloogilise nähtuse samaaegsus. Sellised nimetused on jäähaug, jääpurikas, jääalusehaug, hangehaug, keltsahaug, keltsanolk, kirrehaug, külmahaug, kevadhaug, konnahaug, rohuhaug, lillehaug, toomingahaug ehk toomehaug, tammehaug, soojaveehaug. Nimetus luhahaug kehtib samuti ka väljaspool kudemisaega madalas üleujutatud luhtade vees asuvate haugide kohta. Rahvasuust kogutud andmeid vahendab käsiraamat Eesti kaladest: «Kalurid eraldavad haugidel 24 kudemisjärku
lääneosa küladest juba eelmisel õhtul, kotid-korvid ja söögimoon kaasa, Muraka raba äärde. Rukki- ehk külvima arjapäev 15.VIII on lauritsapäeva (10.VIII) ja pärtlipäeva (24.VIII) vahel keskmine rukkikülvi orientiir. Virumaal ja ainult siin on see päev veel eriliselt tähtis ja tuntakse seda rohkem Kuremäe päeva (bogorooditsa) nime all. Vana kalendriarvestuse kuupäev on 28.VIII. Pärtlipäev 24.VIII on rukkikülvi tähis nagu lauritsapäev ja rukkimaarjapäevgi, ent märgib ka fenoloogilise sügise saabumist, saakide valmimist ning lõikusaja tööjärge. Germaani rahvastel ja soomlastel esinevast uskumusest, et selle päeva juurde kuulub sügistorm - pärtliraju, on eestlastel enamik teateid Ida - Virumaalt. Pärtliraju iseloomustavad tugevad tuuled ja vihmad, mis võisid kasvava vilja kõrrelt maha taguda või külvatud rukkiseemne ära uhtuda. Hingedeaeg. Kujutlus ajast, mil kadunud esivanemate hinged taas külastavad oma kodusid,
annaabi.ee 
