Sellele järgnevalt on vajalik välja selgitada defekti pärandumise seaduspärasused. Selleks viiakse läbi võimalikult ulatuslik põlvnemisandmete uurimine Uuritakse täpsemalt defekti esinemist isendi eellastel ja järglastel arvestades nende sugulusastet uuritava isendiga ja sugu. Põlvnemisandmete alusel on võimalik määrata pärandumise viisi (kas on tegemist retsessiivse või dominantse, autosomaalse või suguliitelise defektiga) ning selgitada, kas on tegemist polügeensuse või fenokoopiaga. Samuti võib hinnata tunnuse penetrantsust ja ekspressiivsust. 53. Milles seisneb pärilike haiguste mittegeneetiline tõrje? Tooge näiteid pärilike haiguste mittegeneetilise tõrje meetoditest. Selle all mõistame pärilike haiguste avaldumise mõjutamist või vältimist mittegeneetiliste meetoditega. Siia hulka kuulub mitmesuguste eelsoodumusega seotud keskkonnategurite mõju vältimine või vähendamine, aga samuti mitmete ainevahetuses osalevate metaboliitide puuduse
haigus esineb jätkuvalt perekonnas, siis on suure tõenäosusega tegemist perekondliku iseloomuga defektiga. 52. Millist informatsiooni on võimalik saada põlvnemisandmete uurimisel? Mis on põlvnemisandmete registreerimise tavapärane meetod? Põlvnemisandmete alusel on võimalik määrata pärandumise viisi (kas on tegemist retsessiivse või dominantse, autosomaalse või suguliitelise defektiga) ning selgitada, kas on tegemist polügeensuse või fenokoopiaga (mingist keskkonnategurist tingitud tunnusemuutus). Samuti võib hinnata tunnuse penetrantsust ja ekspressiivsust. Joonistatakse välja defektiga isendi sugupuu kasutades tingmärke. Põlvnemisandmete registreerimine põhineb DNA markerite analüüsil. 53. Milles seisneb pärilike haiguste mittegeneetiline tõrje? Tooge näiteid pärilike haiguste mittegeneetilise tõrje meetoditest. Tähendab pärilike haiguste avaldumise mõjutamist või vältimist muutes nt
(haigust tekitavad) faktorid, pidamistingimused jne. Näiteks määrab kanadel rasvkoe kollase värvuse retsessiivne geen w. Dominantse geeniga (W) isendeil on naha, noka ja jalgade rasvkoe värvus valge. Kui aga linnud saavad söödaga vähe karotinoide (neist moodustub kollane pigment), siis vastavalt genotüübile ww muutuvad nende nahk, jalad ja nokk valgeks, nagu see on W-isendeil. Toodud näites on tegemist fenokoopiaga - geneetiliselt põhjustatud mutatsiooni ei saa eristada keskkonna toimel tekkinud modifikatsioonidest. Ka keskkonna temperatuur võib modifitseerida geenide toimet. Temperatuurikõiku- miste talumise võime on loomadel erinev. Nii näiteks talub seebu (küüruga veis) hästi Aafrika ja Lõuna-Aasia kõrgeid temperatuure (evolutsiooni ja selektsiooni toimel on kohanenud antud keskkonnaga), kuid Euroopa veistõugude kohanemine neis tingimustes on komplitseeritud.
annaabi.ee 
