rahvusekeskset ja rahvavalgustuslikku tegevust. 1850ndatel ja 60ndatel pandi alus Soome oma rahandusele, postisidele ja pangandusele. Vähendati tsensuuri, tihenesid kultuurikontaktid muu maailmaga. 1863. juuni allkirjastati keeleseadus, millega tõsteti soome keel võrdesse seisu rootsi keelega. Samal aastal kutsuti Soomes kokku Soome seisuste esinduskogu Maapäev. Sellest ajast sai rehulaarseks. 16. Fennofiilid, fennomaanid, svekomaanid Soome keel, kirjandus ja fennofiilsus lahutamatult seotud. Soomemaast, rahvast ja kohalikust ajaloost huvitunud teadlik fennofiilsus sai alguse Daniel Jusleniuse (1676- 1752) teostest ja arenes 18. saj. 2. poolel humanistlike valgustusaadete mõjul edasi. saj. lõppu ja 19. saj. algust tuntakse soome kirjandus- ja kultuuriloos kui Porthani aega. Henrik Gabriel Porthani (1739-1804) ja teiste Aurora seltsi koondunute
rahvusekeskset ja rahvavalgustuslikku tegevust. 1850ndatel ja 60ndatel pandi alus Soome oma rahandusele, postisidele ja pangandusele. Vähendati tsensuuri, tihenesid kultuurikontaktid muu maailmaga. 1863. juuni allkirjastati keeleseadus, millega tõsteti soome keel võrdesse seisu rootsi keelega. Samal aastal kutsuti Soomes kokku Soome seisuste esinduskogu Maapäev. Sellest ajast sai rehulaarseks. 16. Fennofiilid, fennomaanid, svekomaanid 17. saj., Rootsi-Soome kõrgajal, hakkas Soome kõrgkiht rootsistuma. Sellele vastukaaluks tekkis fennofiilsus, mis avaldus soome keele, rahvaluule ja ajaloo uurimises. Soome keel, kirjandus ja fennofiilsus lahutamatult seotud. Soomemaast, rahvast ja kohalikust ajaloost huvitunud teadlik fennofiilsus sai alguse Daniel Jusleniuse (1676-1752) teostest ja arenes 18. saj. 2. poolel humanistlike valgustusaadete mõjul edasi. Juslenius 1. nimekas fennofiil, soomluse isa, piiskop,
mida väljendab rahvuskeel = soome keel. Leidis, et kuna vaid soomekeelsel Soomel on tulevikku, peab rootsikeelne eliit-haritlaskond omaks võtma soome keele. Haritlaskond-eliit peab saama täiendust soomekeelse rahva ridadest (soomekeelsele keskkoolide-gümnaasiumide rajamise vajadus I 1858) Järeldused: Soome keelest peab saama ametlik bürokraatia-ja kooli keel (ametlik staatus 1863). Tulemus (alates 1860.aastatest): äge keelevõitlus sisepoliitikas ja hariduselus: fennomaanid= soomemeelsed /svekomaanid=rootsimeelsed. Snellmani rahvuspoliitiline elutöö jätkaja oli ajalooprofessor ja senaator Yrjö Sakari Yrjö- Koskinen (+1903). Moodsa soomekeelse ilukirjanduse rajaja Aleksis Kivi (+1872) nt Seitse Venda (1870-73).Moodne soome kirjakeel alates 1870.aastatest. Soomluslikumises oli oluline roll Helsingi 17 ülikoolil, professoritel, üliõpilastel, kirikuõpetajatel, suurtalude peremeestel. Akadeemiline,
soomekeelne elanikkond. Ülikoolid alustasid rootsikeelsena. 1828 rajati soome keele lektoraat. Maailma esimene soome lektor oli TÜs eesti ja soome keele lektor 1829. 1850 loodi soome keele professuur. 1858 oli esimene soomekeelne väitekiri, Polèn. 1816 hakati avaldama seadusi Soome kohta, mis esialgu olid rootsikeelsed. 1860 avaldati juba soome-rootsi-keelne suur seaduste kogu. Sealt alates tõlgiti kõik seadused ja määrused ka soomekeelseks. Seda aitasid võimalikuks saada fennomaanid. See liikumine sai alguse Turust. 1830.-40. olid tippaeg. Poliitiliselt olid nad konservatiivsed, Vanasoomlaste Partei. Nende eesmärk oli soome keele arendamine. 1831 loodi esimene Soome kirjanduse selts, mille esimeseks esimeheks sai Cettmann. Selle eesmärk oli kokku koguda ülikooli ringkonnast soome keele oskajad, kes usuvad soome keele ja kultuuri tulevikku. Nad hakkasid kohe rahvaluulet koguma. Idee oli juba Portànil olemas. ,,Keel on rahvuse alus"- oli põhikirja esimene lause
annaabi.ee 
