9. Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal? Küttimise tingimused muutusid paremaks, esimesed sepikojad, tekivad uued ühiskonnagrupid 10. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal asulasse, vanema rauaajal asulast välja Rooma rauaaeg · Rooma aladelt üksikud esemed · Kiire areng kõikides valdkondades · Kaubavahetuse tähtsustamine · 98 pKr Taeitus kirjutab aestidest ja fennidest Keskmine rauaaeg Linnused Mägilinnused Neemiklinnused Kalevipoja sängid Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg Suhted Skandinaaviaga Saagad ja ruumikivid 10. Saj Norra kuninganna Astrid ja poeg Olali vangipõli Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid 1030 Jaroslav Targa sõjaretks, Tartu esmamainimine Hilisrauaaeg Maaharimine Adramaad Kolmeväljasüsteem Käsitöö Rauatootmine Kaubandus Vahetuskaubandus
Jõudsasti suurenesid karjad. Kariloomade tähtsus ei seisnenud ainult lihas, vaid ka selles et nad puhkama jäetud põldu karjamaana kasutades oma sõnnikuga väetaksid ja niimoodi mulla viljakuse taastasid.Alemaade kõrval omandasid järjest suurema tähtsuse põlised põllud, mida vaheldusmisi hariti ja puhata lasti. Odra, kaera ja nisu kõrval hakati kasutama rukist. kaubavahetus tähtsustus, 98pkr Publius Cornelius Tacitus kir aestidest ja fennidest. Keskmine rauaaeg u 450-80- linnused(mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüp, ringvall linnused), peit- ja aardeleiud, u 600 kuningas Ingvari sõjaretk. Karl Suure impeeriumi kujunemine tabas energiapuhanguna skandinaavlasi, mille tulemuseks oli viikingiaeg(800-1050).Oskasid rahumeelselt kaubelda kui ka surma ja hävingut külvata. Olid osavad laevaehitajad. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati varjaagideks.
pronksesemeid, millest valmistati ohtralt ehteid. Rooma kaupmehed jõudsid tõenäoliselt Eesti aladele ja neid huvitas eelkõige merevaik. Eestlased tootsid vilja ja vahetasid seda karusnaha vastu, see vahetati omakorda muu asja vastu. Surnuid hakati matma tarand kalmetesse, need olid kivist laotud müürid, kuhu surnud maeti põletatuna. Tõenäoliselt maeti ühte kalmesse 10-20 surnut. Aastal 98 P.Kr. nimetab Rooma ajaloolane Tacitus Läänemere rahvaid, ta rääkis aestidest ja fennidest. Üldlevinult loetakse eestlase nimi tulnud aestist. Fennidena nimetas ta tõenäoliselt soomlasi. Eestlased muinasaja lõpul. 2. aasta tuhande alguses toimus meie esivanemate elus tõusev periood. Rahvaarv kasvas, maa oli tihedalt asustatud. 13. sajandi alguses olid olemas ka hiljem tuntud külad ja asulad. Elanike arv küündis 150000-ni. Sellest perioodist pärinevad esimesed kirjalikud allikad, nendest oluliseim on Läti Hendriku Kroonika aastatest 1184-1227
põhjakallastele. *Võimalik,et esimene meister tuli Skandinaaviast. Vähemalt on sealt pärit sõna raud ise. *Arheoloogile seostub rooma rauaaeg eeskätt tarandkalmetega, mis just sel perioodil selgelt ja võimsalt välja kujunesid, mood esmakordselt ajaloos nähtuse, mida võib pidada puhtalt eestipäraseks. *Rooma ajaloolane Tacitus nimetas põhjarahvaste kõrval rahvast nimega aesti. Ta motles selle all lõunapoolseid baltlasi. Ka kõneleb ta fennidest , kelle all tuleb mõista mitte soolmasi, vaid laplasi. *Merevaigu peamised leiukohad asuvad Leedu ja Ida-Peisimaa rannikul, kuid merevaid levis ka põhja poole ja seda on Eestiski kasutatud ehete ja amulettide valmistamiseks. *Rooma rauaaeg oli eestalstele edukas aeg.Asustus laienes, vara tekkis juurde. Surnud reeglina põletati calmest eemal, jäänused toodi kalmesse. Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe. *Eestis õpiti üha paremini põldu harima
Eestis soorauamaak väiksem rauasisaldus, siis ei osatud toota Mäerauamaak siis liiga sügaval, et välja tuua Skandinaaviast raud, haruldane Tarandkalmed U 2000 a tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg u 50-450 Rooma aladelt üksikud esemed Eestist leitud rooma raudesemeid Kiire areng kõikides valdkondades Kaubavahetuse tähtsustumine 98 pKr Tacitus kirjutab aestide hõime ja fennidest (kõige põhjapoolsem rahvas, soomlased, finnid) Rooma geograaf, mainib eestlasi Aeste kaitseb metskuldi kuju, kasutatakse nuia Aest sarnane eestlane, est-land, idakalda maa, aest Keskmine rauaaeg u 450-800 Linnused Vaenlased, sõjakäikude eest kaitsmine Hilary Karu 8 D 11 EESTI AJALUGU Mägilinnused
annaabi.ee 
