Tigude fossiilide näitel vigastatud ja paranenud välisskelettide sagedus kasvab ajas, suuremad loomad paranevad sagedamini (uuemad kiskjad suudavad vigastada suuremaid kodasid). Muttakaevuvate perekondi on rohkem ja paksenenud kojaavausega. Progresseeruva evolutsiooni korral loomad kohastuvad järjest paremini oma keskkonnaga ja kohasus tõuseb. Võidurelvastumist pole. 1. Mis eristab feneetilist ja bioloogilist liigikontseptsiooni? Feneetiline liigikontseptsioon ei seleta feneetiliste klastrite teket ja koospüsimise mehhanisme ja on seega pelgalt kirjeldav.Bioloogiline seletab feneetiliste klastrite koospüsimist ja on seega seletavad. 2. Kuidas seletavad bioloogiline ja ökoloogiline liigikontseptsioon feneetiliste klastrite koospüsimist? Bioloogiline seletab geenivooluga ja epistaatiliste suhetega (valik soosib neid geene, mis toimivad hästi koos teiste organismi geenidega). Ökoloogiline - organismid esinevad
Sellise puu näide on toodud joonisel 6. Saadud graaf (koos peakoordinaat- või muu analüüsi tulemuste kujutisega) esitab meile informatsiooni OTUde sarnasusseoste kohta. Kuivõrd see klassifitseerimises kasulik on, see on iseküsimus; igal juhul jätab (jättis) ta teadustöö illustratsioonina mulje sügavast teadus- likust analüüsist ja matemaatiliste meetodite valdamisest. 19 7.4. Feneetiliste meetodite kasutamist saab õigeks lugeda siis, kui süs- temaatik täie arusaamisega ja läbimõeldult soovib lähtuda ainult sarnasu- sest, ja ei taotle seejuures või peab millegipoolest ebaõigeks fülogeneeti- list lähenemist. See on sama võimalik kui teadlikult kunstliku süsteemi loomine. Teatud erandjuhtudel on feneetiliste meetodite kasutamine siiski häda- abinõuna mõistetav. Väga sarnaste liikide puhul, kui uurijal pole võimalik
· Uuringud Kesk-Aasia rahvaste juures näitasid, et neil inimestel puudub lääne inimesele omane loogiline mõtlemine · Mõtlemine toimub seega erinevates kultuurides erinevalt · Kool nõuab abstraktset ,,loogilist" mõtlemist, praktilises elus pole abstaktset loogikat vaja · Mõtlemine toimub kultuuri poolt pakutavate tööriistade abil Sotsiobioloogia Edward O. Wilson (1975): · Inimkäitumine on eelkõige mõjutatud inimliifi evolutsiooni jooksul kujunenud feneetiliste kohastumuste poolt. Sotsioloogia ja teised sotsiaalteadused peavad saama bioloogia aladistsipliinideks. Kaasa sündinud käitumisviise: · Keel, keelevõime · Eelistused vastassugupoole osas · Vägivaldne käitumine Käitumisgeneetika · Uurib, milline on geenide ja keskkonna mõju inimese käitumisele, isiksusele, võimetele jms. Kumb (geenid või keskkond) mõjutab inimest rohkem? · Inimese geenid võib jagada a
annaabi.ee 
