Samuti järved Salsvatnet, Tinnsj ja Mjsa, mis on järgmised Euroopa suurimad järved ja asuvad Norras. Järvesid on Norras palju, kuid nad ei ole väga suured. Enamus neist on tekkinud liustike kulutamisel. Suuremad järved: Nr. Nimi Pindala (km²) Nr. Nimi Pindala (km²) 1. Mjsa 365.19 6. Snasavatnet 121,58 2. Rssvatnet 218,16 7. Tunnsjen 100,18 3. Femunden 203,52 8. Limingen 93,50 4. Randsfjorden 139,23 9. yeren 84,74 5. Tyrifjorden 138,56 10. Blasj 84,48 Kuna Norra on hästi arenenud riik, kes hoolib oma keskkonnast ning seetõttu suudab ka oma veekogud puhtana hoida. Laevatatavaid veekogusid on Norras mägise pinnamoe tõttu väga vähe, mis tõttu neid ei saa selliselt majanduslikult ära kasutada. Loodusvaated Norras:
Janar Käos Norra 365,19 või Mjøsa 369,0732 Hornindalsvatnet 514 Mjøsa 56,24 218,61 või 464 või Røssvatnet (pärast Røssvatnet 218,5398 Salsvatnet 482 reguleerimist) 14,8 203,52 või Femunden 203,4837 Tinnsjå 460 Tyrifjorden 13,13 139,23 või 444 või Røssvatnet (enne Randsfjorden 140,0991 Mjøsa 443,5 reguleerimist) 12,6 138,56 või Tyrifjorden 137,4297 Fyresvatn 377 Hornindalsvatnet 12,06 121,58 või Snåsavatnet 121,9841 Suldalsvatnet 376 Tinnsjå 9,71
Teine pikk jõgi on Teno (360 km), mis voolab piki Soome piiri kirdesse. Kõrgeim juga on kahest järjestikusest joast koosnev Mardalsfossen (705 m). Glåma 12 Järved Üle 1,5 hektari suuruseid järvi on umbes 65 000. Ülekaalukalt suurim on Mjøsa 80 km Oslost põhjas. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Norra 10 suurema pindalaga järve on: Mjøsa Femunden Tyrifjorden Tunnsjøen Øyeren Røssvatnet Randsfjorden Snåsavatnet Limingen Blåsjø Kobbvatneti järv Sørfoldi vallas Nordlandimaakonnas Liustikud Jostedalsbreen on Euroopa kõrgeim mandriliustik ja suurim liustik Norra põhiosas (487 km²). Liustikud moodustavad 1,0% pindalast (7000 km²). Taimed Pärismaiseid taimeliike on umbes 2000. 13
annaabi.ee 
