vaatenurga, on üllatavalt vähe uuritud feministide endi vaateid religioonile ja spirituaalsusele. Kristin Aune uurimuse eesmärgiks ongi see lünk täita ja uurida end kolmanda laine feministidena määratlevate (peamiselt noorte) naiste suhtumist religiooni ja spirituaalsusesse. Meetod: uurimuse andmestik pärineb küsitlusest, mis saadeti enam kui viiekümnele 21. sajandil loodud feministlikule grupile palvega edastada see oma liikmetele. Lisaks jagati paberkandjal küsitluslehti neljal feministlikul konverentsil ja festivalil. Kokku kodeeriti ja analüüsiti 1265 küsimustikku, kasutades analüüsiks SPSS-i. Vastanutest 91% määratles end naisena, 7% mehena, 1,4% valis vastuseks "Muu" ja ülejäänud eelistasid mitte vastata. Vastanute vanus jäi vahemikku 15-81, sealjuures ¾ vastanutest olid kahekümnendates ja kolmekümnendates eluaastates. Vastanutelt uuriti nii seda, millise feminismi kauda nad end eelkõige identifitseerivad (614 inimest
osalevad või sekkuvad poliitikasse ja riigi juhtimisse. Feministlik ideoloogia väidab, et naised on süstemaatilise rõhumise objektiks meeste poolt, kuid vaatamata meeste ja naiste erinevusele ei tohiks naisi ebaõiglaselt kohelda ega diskrimineerida. Seejuures lisaks mees- ja naissoole eristab feminism oma käsitlustes sugu ka teises kontekstis - bioloogilist sugu (sex), mis avaldub rohkem indiviidi tasandil, ja sotsiaalset sugu (gender), mis avaldub naise suhetes ühiskonnaga. Feministlikul ideoloogial on palju eri vorme, kuid vaatamata ühtsetele eesmärkidele ja ühtsele arusaamisele sellest, et naiste rõhumise, diskrimineerimise ja ebaõiglase kohtlemise peapõhjuseks on patriarhaalne ühiskond oma patriarhaalsete mängureeglitega, seisnevad eri feminismivoolude peamised erinevused arusaamades, kuidas ja milliste vahenditega neid eesmärke saavutada.2 1 K. Evelyn Fox Mõtisklusi soost ja teadusest. Tallinn 2001 2 A
8 ,,A History of Literary Criticism" M. A. R. Habib (lk 667-671) 9 3. 1. Feministliku kirjanduskriitika rakendamine Selleks, et uurida kirjandust feministlikust aspektist tuleb kõigepealt mõista feministide liikumist, uurida ajalugu ning tuntumaid feministe. Oluline on tunda terminoloogiat. Tuleb eristada erinevaid feminismi liikumise etappe ning teha vahet feministlikul ja homoseksuaalsel teoorial. Üldiselt on feministlik kirjandusteooria jagatud neljaks etapiks, mis keskenduvad erinevatel viisidel soolisusel põhineval tekstilistele küsimustele. Esiteks peab analüüsima naiskujusid meesautorite tekstides. Sellele järgneb gynocriticism (naiskriitika), mis viitab naiste esteetilisele arengule ja naiste kirjanduslikule traditsioonile. Seejärel tuleb rakendada soolisi uuringuid viisil,