Euroopa maades. Suurt võimudistantsi on lihtsam säilitada vaesemates ja väheste ressurssidega ühiskondades. Sugu – On leitud, et kõigis maailma kultuurides langeb meeste ja naiste ebavõrdne rollijaotus kokku maskuliinsema ühiskonnaga, kus rõhk on pigem saavutustel ning võistlusel kui hoolimisel ja kompromissidel. Kui mehed ja naised on võrdsemad, on tulemuseks „feminiinsemad“ väärtused ühiskonnas tervikuna. Seepärast nimetamegi võrdse soorolli jaotusega kultuure feminiinseteks ja ebavõrdse jaotusega kultuure maskuliinseteks. Alternatiivseteks nimetusteks on „hoolitsusele orienteeritud“ ja „saavutustele orienteeritud“. Äärmuslikult maskuliinse tuumväärtuseks on võit. Peamisteks väärtusteks on materiaalne edu ja areng; suurem ja kiirem on parem; mehed peavad olema jõulised, auahned ja tugevad; naised võivad olla alistuvad ja hellad; imetlevad inimeste erakordseid saavutusi; ebaõnnestumine on katastroof; erimeelsused
meeleseisundile,kärsitusele. Elamusteotsing on mõõde, mis näitab, kuivõrd inimene otsib seiklusi, elamusi ,uusi kogemusi ja riski. Isiksust mõõdetakse ka skaalal 16 maaaskuliinsus-feminiinsus(mehelikkus-naiselikkus). Lisaks bioloogilistele esmastele ja teisestele sootunnustele on olemas ka psüholoogilised sootunnused.Teatud individuaalsed psüühilised jooned ja käitumisvormid esinevad tüüpilisemalt meestel, teised aga naistel. Feminiinseteks tunnusteks loetakse empaatiavõimet, konservatiivsust elumuutuste suhtes, turvatunde vajadust,vähest agressiivsust, sõnalise psüühika valdamist ruumikujutlusliku eest, meestega võrreldes vähem väljendunud võimutungi. Mehed on keskeltläbi paremate sünnipäraste eeldustega matemaatilistes sfäärides. Sotsiaalselt väga päevakajaline ja tõsiseltvõetav on isiksuse agressiivsus kui psühholohiline dimension. Isiksuse agressiivsus
teleekraanil ja selle välises maailmas on vastuolulised? Kas on lihtne kindlaks teha stereotüüpne lähenemisviis soorollidele telesaadetes? Või on see keerukam kui esmapilgul tundub? Sugu on bioloogiline tunnus, mis eristab mehi ja naisi. Kuid ühiskond kipub lisama kõikvõimalikke tähendusi kummalegi sugupoolele. Aja jooksul saavad neist kultuurilistest tähendustest soorollid või identiteedid, mida me nimetame maskuliinseteks või feminiinseteks. Soo aspektile tähelepanu pööramine annab telesaadetele parema kvaliteedi. (http://www.jrnl.ut.ee/telesugu/sugutelepildis.php) Kokkuvõtteks Genderi aspektidest niipalju, et on pidevalt vaidlusi, kas telemaailm on nüüd naiste või siis meeste pärusmaa. Aeg aereneb ning nüüdseks on juba naisi päris palju telepildis ning on hakanud ka vaibuma jutud diskrimineerimistest. Nagu öeldud, soo aspektile tähelepanu pööramine annab telesaadetele parema kvaliteedi. Meie kanalitelt
annaabi.ee 
