Mileedi võis vaikselt edasi laulda. 24.Winter ja Felton kõnelesid mileediga. Mileedi pani Feltoni ennast armastama ning ähvardas ennast ära tappa, kui teda Felton välja ei lase(teeskles). 25.Felton nägi mileedit nööri punumas(arvas, et naine ennast selle sama nööriga ülesse poob). Felton ja mileedi leppisid kokku aja millal nad omavahel räägivad. 26.Mileedi ja Felton kohtusid kokkulepitud kellaajal. Mileedi rääkis Feltonile oma piinamisest. 27.Mileedi valetas mehest, kes teda piinas ning selleks piinajaks nimetas ta Buckinghami, et selle sama mehe käsul tehti mileedi õlale liiliaõis. Mileedi lõi endale noaga ribide vahele kriimu. 28.Felton päästis mileedi, kuna haav ei olnud suur siis nad sõitsid paadiga minema. 29.Saabusid rannale ning jätsid jumalaga. Felton soovis, et Buckingham kirjutaks alla mileedi vabastamisele(ta tahtis mileedit ametlikult vabaks teha). Kuna Buckingham seda
Naine otsustas mitte sellest kardinalile rääkida, sest ta ei tahnud, et ta saladus oleks välja tulnud. Musketärid ja d'Artagnan kirjutasid hoiatuskirja lord Winterile ja kuningannale. Mileedi võttis vastu tema mehe vend lord Winter. Naine pandi lordi lossi vangistusse. Tuba, kus mileedi elas oli mere kohal, polnud võimalustki põgeneda. Viis päeva oli ta luku taga, selle aja jooksul võrgutas oma saatanliku iludusega valvuri Feltoni. Ta pani Feltonile pähe mõtteid, et ta on süütu ohver. Põgeneti läbi akna, Felton oli varem laeva ostnud ja saatis mileedi Prantsusmaale ja ise läks Buckinghami hertsogit tapma. Mileedi saadeti Bethune karmeliitide kloostrisse., kus ta sõbrustas proua Bonaciexiga. Meelitades teda koos ära sõitma. Plaan ebaõnnestus, sest d'Artagnan jõudis samal ajal kohale. Leedi mürgitas Constance ja põgenes. "Oli pime tormine öö, taevavõlvil kihutavad sünged pilved varjasid
«Ta ei tohi kunagi lahkuda sellest toast, kuulete John,» jätkas parun. «Ta ei tohi kellegagi kirjavahetust pidada. Ta tohib rääkida ainult teiega, kui te peaksite teda kõnetamisega austama.» «Aitab, milord, ma andsin teile tõotuse.» «Ja nüüd, proua, katsuge jumalaga rahu sõlmida, sest teie üle mõistavad kohut inimesed. » Mileedi langetas pea, nagu tunneks ta ennast sellest otsusest purustatuna. Lord Winter lahkus toast ja andis märku Feltonile, kes talle järgnes ja ukse sulges. Hetk hiljem kostis koridorist madruse raske samm, kes seisis vahil, kirves vööl ja musket käes. Mileedi jäi mõneks hetkeks samasse asendisse, sest ta arvas, et teda võidakse lukuaugust jälgida. Siis tõstis ta aeglaselt pea, ja tema hirmsas näos peegeldus ähvardus ning väljakutse. Ta jooksis ukse juurde, et kuulatada, vaatas aknast välja ja laskus siis tugitooli ning vajus mõttesse. XXI OHVITSER.
annaabi.ee 
