sajandil pooleli. Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa. Sellise poolikuna, nagu mingit murtud selgroogu hiigellooma meenutades, püsis kirik kuni möödunud sajandi keskpaigani, mil ta viimaks lõpetati. Pooleli- ilma ühe fassaaditorni ülaosata - jäi ka Strasbourgi katedraal. Strasbourgi katedraal Freiburgi toomkirik Maarja kirik Lüübekis Kivivaesel Põhja-Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina telliskivi, sealne Lüübeki Maarja kirik on andnud eeskuju Baltimaade gootikale. Arhitektuur Itaalias Gooti stiil ei jätnud puudutamata ka Itaaliat, kuid sealsetele ehitajatele jäi ta siiski üsna võõraks. Palju suuremat mõju avaldasid Vana-Rooma aegsete ehitiste suurejoonelised varemed
sajandil pooleli. Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa. Sellise poolikuna, nagu mingit murtud selgroogu hiigellooma meenutades, püsis kirik kuni möödunud sajandi keskpaigani, mil ta viimaks lõpetati. Pooleli- ilma ühe fassaaditorni ülaosata - jäi ka Strasbourgi katedraal. Joonis 25. Joonis 26. Joonis 27. Strasbourgi katedraal Freiburgi toomkirik Maarja kirik Lüübekis Kivivaesel Põhja-Saksamaal kasutati ehitusmaterjalina telliskivi, sealne Lüübeki Maarja kirik
efekti moodustab telliskivist laotud mustri ja sileda seinapinna vastandamine. Samu põhimõtteid on rakendatud ka Rostocki Maarja kiriku dekoratsioonis, Bad Doberrani kloostrikirikus jne. Nimetatud telliskivikirikud kuuluvad koos paljude teistega nn. hansa gruppi. Hilisgootika perioodil ehitati palju nii hansalinnades kui ka Svaabimaal, kus kujunes välja Saksamaale iseloomulik sakraalehituse tüüp: kolme- või kahelööviline, väga vähe eenduva või hoopis puuduva transeptiga, ühe fassaaditorni ja kabelipärjaga kodakirik. Hilisgooti ehitustes kasutatakse palju tähtvõlve (Annabergi Anna kirik, 1499-1525). Arvukalt oli Saksamaal kloostrikomplekse, nende hulgast paistsid eriti silma tsistertslaste Maulbronni (13.saj.) ja Bebenhauseni (13.saj.) kloostrid. Profaanarhitektuur hõlmas linnakindlustusi, raekodasid, tsunfti- ja gildihooneid, elumaju. Kindluslossidest on esinduslikumais Rüütliordule kuulunud Malbork (1280-1382) Mägikindlustest tuntakse kõige enam Burg Elz´I (13.-16.saj
annaabi.ee 
