Barokk Baroki mõiste võeti kasutusele 18. - 19. sajand kunstikriitikute poolt. (Barokk- itaalia keeles barocco- eriskummaline, veider). Uut kunst ei saa pidada kehvemaks cinquecento kunstist. Barokk- kunsti sünnimaaks sai Itaalia. Siin asus vastureformatsiooni vaimne keskus- Rooma. Kunstnikule anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore, ta pidi olema absolutismi fassaadiks ning sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Barokki iseloomustab: • korrapäratu, • liialdatud, • maitsetu, • ebaloomulik, • eriskummaline, • moonutatud, • tujukas, • tundepaisutused, • emotsioonid, • peenutsemine, • toretsev pidulikkus, • kaunistuste- ja detailiderohkus, • lopsakus, • dekoratsiivsus. Barokk kunsti puhul tuleb mainida ka tema suurt rahvalikkust. Ta toetus eeskätt meeltele ja
Katusekattematerjalid Katus Katust nimetatakse mõnikord maja viiendaks fassaadiks. Sellega tahetakse öelda, et katust ei tohi jätte unarusse, see nõuab vähemalt sama palju tähelepanu ja hoolikust kui fassaadid. Katus koosneb tavaliselt kahest kihist: peamisest. Mis võtab vastu sademete `esimese löögi` ning tõkestab päikesekiirgust, ja alumisest kihist mis kannab pealmist ning kaitseb maja katusekihtide vahele sattuva vähese veekoguse ja võimaliku kondensatsioonivee eest. Katusekivid. Katusekive toodetakse savist ja betoonist
RUSTIKA on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik hoonesse KAARISTU on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. FASSAAD n hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg. See on harilikult hoone esisein, kuid võib olla ka tagasein või külgsein. Argikeeles nimetatakse fassaadiks hoone kõiki välisseinu JOONPERSPEKTIIV- vaatajast eemalduvad jooned koonduvad silmapiiril ühte punkti või mitmesse punkti 2.SELETA MÕISTED! NATÜÜRMORT ehk vaikelu - on elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsioonis. FRESKO n seinamaaliliik ja -tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduva monumentaalmaaliga. AKT (kunstis) alasti inimkeha kujutis kujutavas kunstis.
................. .lk8 Kasutatud materjal.................................lk9 Üldine Metropolitan Opera, tuntud kui ka Met Opera, on New Yorgis Lincoln Centeris asuv ooperiteater. Selles majas avati teater 16. septembril 1966 Samuel Barberi ooperi "Antonius ja Kleopatra" maailmaesietendusega. Varem asus teater alates loomisest 1883. aastal kuni aastani 1966 vanas hoones, mis pärast uue maja valmimist lammutati. Ooperimaja on kaetud valge travertiiniga ja sellel fassaadiks on viis kaart. Teatrisse mahub umbes 4000 vaatajat erinevatele tasanditele. Lava on 16 meetrit lai ja 16 meetrit kõrge. Kuldkaunistustega eesriie on maailma suurim. Lava tehniline pool on väga hea, seetõttu on seal võimalus esitada sama nädala jooksul väga erinevaid teoseid. Tavaliselt on kavas seitse etendust nädalas mängides neli või viis erinevat ooperit. Metropolitan Opera on tuntud ka oma raadioülekannete poolest. Esimene raadioülekanne tehti 25. detsembril 1931Engelbrecht
Krohvitava müüritise võib teha tellistest, millel on mõõtmeerinevusi ja löögijälgi, kuid mis täidavad tarindi tugevusnõude. Müüritis peab olema peajoones sirge, kuid üksikud tellised võivad mõne millimeetri võrra sirgjoonest kõrvale kalduda. Vuukide mört ei pea olema tellisepinnaga ühetasa. (Müüritöö, 2001) KOKKUVÕTE Silikaattelliste kasutamine on Eestis väga levinud ja pikaajaline traditsioon. Küll aga kasutatakse teda pigem hoonete fassaadiks, kui siseviimistlusmaterjalina. Silikaattelliste kõige olulisemaks tunnuseks on tema survetugevus (Eestis toodetakse keskmise tugevusega 15 ja 25 N/mm2). Teiseks oluliseks omaduseks tarbija seisukohalt on materjali pikaealisus, mis sõltub materjali struktuurist. Silikaattelliste suureks plussiks on ka see, et valides silikaattellisest fassaadi, pole kunagi muret tema remontimise ega värvimisega. Küll aga ajapikku muutub silikaatkivi värvitoon algsest valgest hallikaks.
ruudu või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned: raekoda, kirik, gildi- ja tsunftihooned. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tänava ääres. Nt Tallinna vanalinn. Keskajal polnud kombeks teha teistsuguseid maju, see oli halb. Majad näevad sarnased välja. Võivad erineda kõrguse poolest. Ainus erinevus võisid olla (mingid)kivid. Ots on fassaadiks, tänava poole. Gootika iseloomustab kirikuehituses vertikaalsus ehk püüd kõrgusesse. Gooti kõrget hoonet takistab kokku varisemast tugisüsteem, mis laseb ehitise raskuse juhtida kindlatesse punktidesse. Tähtsad uuendused ongi terav kaar, tugikaared, roidvõlv. Teravkaart ladudes paigutatakse kiivid ülestikku. Siis on külgsurve väike, peamine raskus kandub alla. Tähtsamaks konstruktsiooniliseks uuenduseks on roidvõlv. Raidkivist või
võrreldud mässava mere ja tuulega. Isegi ehituse põhiplaanid, mis renessansis olid kindlalt nurgelised, kavandatakse sageli kõverajoonelisena. Eelnevat perioodi iseloomustanud selgeilmelised ja kosmilist harmooniat väljendavad geomeetrilised elemendid - ruut, ring ja ristkülik asenduvad ovaali, ellipsi, lainelise joone ja muu taolisega. Hoone kui tervik jaguneb nüüd mõtteliselt kaheks - hooneks ja fassaadiks, mis muutuvad eriti rikkalikult dekoreerituks. Dekoratsioon hakkab domineerima konstruktsiooni üle. Kasutatakse mitmesuguseid dekoratiivseid vorme, fassaadi liigendamist hoone eenduvate ja taanduvate osadega, sammaste, petikakende ja nissidega, milles asusid skulptuurid. BAROKKAEDADE KUJUNEMISE TAUST Luksuslikule elule õukonnas, mis ületas kõik eelnevad sajandid, vastandusid suured sõjakulud, kõrged maksud ja vaesuv maa- ning linnaelanikkond
annaabi.ee 
