kommunistidega ja mässukatsed suruti kiiresti maha. · Ülestõus korraldati ka Saksamaal, mis samuti ebaõnnestus, kuna rahvas ei toetanud riigipöörajaid. Komiterni katse maailmarevolutsiooni käivitada oli läbi kukkunud. · Peale kommunistlikke oli ka natsionalistlikke liikumisi, mis rõhutasid rahvuse kui terviku huve, olles samuti orienteeritud diktatuuri kehtestamisele. Saksamaal ei mõjunud, küll aga Itaalias. Nad nimetasid endid fasistlikeks. Majanduslik tõus: · Liikumised nõrgenesid majandus tugevnes. USA ettepanekule anti Saksamaale veidikene järgi kergendati reparatsioone ning nende tähtaegu. Peale selle anti veel laenu. Tänu sellele elavnes ka majandus peale Saksamaa ka veel kogu Euroopas. · Eriti kiireks läks majanduskasv Ameerikas, kus valitses lausa buum. Rikastuti ja tarbiti rohkem. Rikastumine aga tugines pigem soodsatele laenuvõimalustele, mitte tootlikkusele
juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. Paljudes Euroopa riikides kuulus parlamenti palju erakondi, seepärast oli otsuste tegemine raskendatud. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. 1939. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Sageli nimetatakse enamikku 1920.-1930. aastail kujunenud diktatuure fasistlikeks. Kuid täie õigusega võib sõna "fasism" kasutada vaid Itaalias valitsenud diktatuuri kohta. Itaalia armee oli Esimeses maailmasõjas üpris nõrk suutes kogu sõja vältel võita vaid ühe lahingu. Pärast sõda pidi Itaalia leppima lubatust palju väiksemate aladega. Pariisi rahukonverentsil suhtuti itaallastesse üleolevalt. See solvas suurt osa itaallasi. Seepärast leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad
isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist, mille peamine ülesanne on viia läbi riiklik taassünd. Fasistlikus riigis kuulub kogu võim riigile ja selle juhile, nagu autoritarismis. Fasistlikus riigis on suur rõhk peatada kõik dekadentsi ehk ühiskondliku allakäigu nähud, luues repressiivne ja sotsiaaldarvinistlik keskkond, kus nõrkust ei taluta ning eri ühiskonnaklasse tihti ahistatakse. Fasistlikeks põhiväärtusteks on, nagu need olid kirjas Vichy Prantsusmaa rahvusembleemil: töö ehk kohustused, perekondlikud väärtused ja isamaa. VALIMISED DEMOKRAATLIKUD VALIMISED inimeste vaba valik iseseisev otsuste langetamine ei pea avalikustama oma otsust kõigil kandidaatidel on õigus oma vaateid propageerida kandidaate võib olla palju regulaarsed valimised ( Riigikogu 4 aastata tagant) hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse
annaabi.ee 
