Tehti kokkuvõte esimese maailmasõja tulemustest, samuti määrati kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osalejad ja domineerivad riigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Itaalia. Sõja kaotanud riigid jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale, et need ei saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vast5.5 Prantsusmaa Sisepoliitika: -kehtis Kolmas vabariik, palju parteisid, koalitsioonivalitsused, valitsuskriisid, ühiskonna polariseerumine, tugevad oli Prantsuse fasismimeelsed jõud, palju grupeeringuid, kes omavahel konkureerisid -9. jaanuaril 1934. a fasistide demonstratsioon Pariisis -Prantsuse pahempoolsed (sotsialistid, kommunistid) jõud suutsid ühineda ja veebruaris viidi läbi fasismivastane üldstreik -1934. a Prantsuse kommunistid ja sotsialistid kirjutasid alla Tegevusühisuse paktile: kommunistidele anti luba teha sotsialistidega koostööd -1936. a jaanuaris moodustasid kommunistid ja sotsialistid Rahvarinde
Rahvus on tähtsam, kui üksikisik ja seega on inimelude väärtus väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel õigustatud. · mida kujutas endast fasistlik diktatuur Itaalias. Loodi poliitiliste vastasdega võitlemiseks salapolitsei ja koonudslaagrid. Mussolini sa piiramatud õigused. Temast sai duse ehk Itaalia rahva juht. Ettevõtteid kontrollis riik, Riik vähendas tööpuudust. Oli lubatud ainult fasistlik partei. Ajalehtedes võis ilmuda ainult fasismimeelsed kirjutised. Haridus võeti valitsuse kontrolli alla. Inimesi jälgis salapolitsei. Inimesed pidid teenima riiki, üksikisik omas tähendust vaid kui ühiskonna osa. 4. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (lk 58-61): · kes olid Adolf Hitler ja natsid, Adolf Hitler oli Natsionaalsotsialistliku Saksa töölispartei juht ja natsid olid selle partei liikmed. · miks kerkisid natsid Saksamaal esile, Arvati, et see on ainuke jõud, mis suudab pidudada kommuniste.
Mussolini toetajate arv kasvas kiiresti. Inimesed arvasid, et Mussolini suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Mussolini lubas, et Itaalia saab sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. Mussolini võim kasvas, võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võimu. Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Ettevõtteid kontrollis riik. Ajalehtedes võisid ilmuda vaid fasismimeelsed kirjutised, valitsuse kontrolli alla võeti ka haridus. Mussolini diktatuuri tunnustati paljudes riikides. Samas ei toimunud Itaalias nii suurearvulisi inimeste vahistamisi, koonduslaagritesse saatmisi ja mõrvamisi nagu Saksamaal või Nõukogude Liidus. Nõukogude Liidus algas riigiaparaadi kujunemine 1917. aastal pärast bolsevike võimuletulekut. Enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. See viis kodusõjani
Tegemist on parlamentaarse vabariigiga, pidevad valitsuskriisid ja skandaalid, Poliitika on küllaltki sarnane sellele, mis enne sõdagi. Poliitiline maastik on tugevalt polariseerunud. Vasakul on tugevad kommunistid ja sotsialistid, kellega teevad koostööd radikaalsed vabariiklased. Paremal on terve hulk fasistlike liikumisis. Prantsusmaa õnneks on neil mitu erinevat fasistlikku parteid, kellel ühelgi pole karismaatilist liidrit. 1933. aasta majanduskriisiga langeb kokku ka valitsuskriis. Fasismimeelsed jõud korraldavad 1934. a. veebruaris (Pariisis) suure fasismimeelsete jõudude demonstratsiooni, millele kommunistid vastasid üldstreigiga. Prantsusmaa kommunistid sõlmivad koostööleppe sotsialistidega. Kommunistid tulevad välja rahvarinde ideega, millega tulevad kaasa ka radikaalid (enne sõda esindas radikaalset parteid Clemanceaux). Rahvarindel õnnestub 1936. aastal tulla võimule. Rahvarinde valitsuse reformid: töönädala pikkus 40 h ja puhkuseseadus. Välispoliitika
annaabi.ee 
