1929.aastal Mussolini slmis lepingu paavstiga, mis lahendas riigi ja kiriku suhted. Lateraami leping - sellega sai alguse Vatikani riik. Riigi majanduse juhtimine 1927.aastal anti välja "Töö harta": kehtestati majanduse korporatiivse juhtimise süsteem - riik juhtis tootmist korporatsioonide kaudu, tööandjad kui töövtjad pidid koonduma kutsekodades-se. Tööandjad kuulusid sinna oma liitude kaudu, töövtjad kuulusid sinna fashistlike ametiühin-gute kaudu. Kohustuslik oli olla ametiühingus. Eesmärgiks oli asendada klassivitlus klassitöö-ga. Säilis eraomand, aga omanik kandis riigi ees vastutust. 1929.aastal toimusid parlamendivali-mised, kus oli uus saadikukandidaatide esitamise kord. Kandidaate visid esitada ainult organi-satsioonid, nende hulgast valis Fashismi Suurnukogu välja 400 liiget. Need kanti valimisnime-kirjadesse. Valida vis kas poolt vi vastu. Valitus parlamendi igused olid minimaalsed. Välispoliitika
1929.aastal Mussolini slmis lepingu paavstiga, mis lahendas riigi ja kiriku suhted. Lateraami leping - sellega sai alguse Vatikani riik. Riigi majanduse juhtimine 1927.aastal anti välja "Töö harta": kehtestati majanduse korporatiivse juhtimise süsteem - riik juhtis tootmist korporatsioonide kaudu, tööandjad kui töövtjad pidid koonduma kutsekodades-se. Tööandjad kuulusid sinna oma liitude kaudu, töövtjad kuulusid sinna fashistlike ametiühin-gute kaudu. Kohustuslik oli olla ametiühingus. Eesmärgiks oli asendada klassivitlus klassitööga. Säilis eraomand, aga omanik kandis riigi ees vastutust. 1929.aastal toimusid parlamendivali-mised, kus oli uus saadikukandidaatide esitamise kord. Kandidaate visid esitada ainult organi-satsioonid, nende hulgast valis Fashismi Suurnukogu välja 400 liiget. Need kanti valimisnime-kirjadesse. Valida vis kas poolt vi vastu. Valitus parlamendi igused olid minimaalsed. Välispoliitika
Aga neilgi tuli seista silmitsi üha tugevneva survega, mis sundis neid olukorraga kohanema. Tsensuuri, nagu ka aksustamist, mõjutas tugevasti sõda . Suurbritannias ja Prantsusmaal kehtestati mitmed kõige rangemad piirangud käitumisele ja arvamusavaldustele just Esimese ja Teise maailmasõja ajal, kusjuures hiljem neid nõudeid ei tühistatudki. Mujal Itaalias , Lääne- Saksamaal ja mõnes nende poolt okupeeritud riigis olid sõjäjärgse piirangud tegelikult fashistlike seaduste pärand, mille demokraatlikud seadusandjad eelistasid kehtima jätta. Suhteliselt vähesed veel 1960. aastatelgi kehtinud kõige represiivsematest "moraalse" mõjutamise vahenditest ulatusid tagasi 19.sajandisse(kõige ilmsemalt anakrolistik oli neist arvatavasti nn lord Chamberlaini ametkond Suurbritannias, kes vastutas teatri eetsentsuuri eest ja kelle näidendite revidenti ja tema asetäitja ametikohad olid moodustatud juba 1738.aasta alguses)
omariikluse saavutasid Soome, Läti, Eesti, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. 1919. a asutati Rahvasteliit, mis pidi lahendama rahvusvahelisi tüliküsimusi, kuid osutus võimetuks ega suutnud midagi teha Saksamaa agressiivse poliitika vastu ja hoida ära II maailmasõda. 1929. a tegi Prantsusmaa välisminister Aristide Briand ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvasteliidu raames (nõudis ühist tollipoliitikat, desarmeerimist, võrdsust). 1930. aastatel osutus Euroopa ühendamine fashistlike diktatuuride tõttu võimatuks. Pärast sõda läks Rahvasteliit laiali ja tema ülesanded võttis üle ÜRO, mis loodi 7 nädalat pärast Saksamaa allaandmist. Pärast II ms jagati Euroopa uuesti. Nõukogude Liit (NL) laiendas oma mõjupiirkonda Ida- ja Kesk- Euroopas.1946.a pidas Suurbritannia peaminister sir Winston Churchill Zürichis kõne, kus ta ütles, et ühiskonnas rahu ja vabaduse saavutamiseks on vaja luua mingit liiki Euroopa Ühendriigid. Selleks peavad aga
annaabi.ee 
