2.7 Korporatiivne demokraatia Korporatiivset demokraatiat võiks defineerida kui valitsemissüsteemi, milles riigi poolt tunnustatud korporatsioonid või assotsiatsioonid esindavad piiratud hulka tähtsamaid huve ühiskonnas ning osalevad nii poliitilistes läbirääkimistes kui ka vastavate poliitiliste otsuste täideviimises. Eristatakse riigi- ja liberaalkorporatismi. Esimest seostatakse rohkem küll autoritarismiga nt. Itaalia fashismiga ja Portugalis Salazari diktatuuriga. Liberaalkorporatismi või ka neokorporatismi seostatakse peamiselt tööliste, ametiühingute, põllumajanduse, usuliste jt huvigruppidega, kellel poliitilistel läbirääkimistel riigiga on privilegeeritud seisund. Korporatismi võib vaadelda ka kui funktsionaalse esinduse üht vormi. (Rinne, 2013) 8 3 DEMOKRAATIA JA LIBERALISMI VÕITLUS
riigikogu, mis valiti 3a. Majandusprobl: - loodeti palju koostööle venemaaga 1928 viidi läbi rahareform. Inglise pangalt võeti laenu, loodi stabiilne rahasüsteem- kroon, sent. 1930 a alguses jõuab eestisse ka ülemaailmne majanduskriis. 1929- vapside liikumine(andres larka)peaideoloog oli Artur Sirk. Vabadusvõitluses osalenud inimesed, kelle põhimõtteks on oma majandusolukorrale riigi tähelepanu pöörama.Taoitlesid riigipeale tugevamat võimu. (oli sarnane fashismiga) Nende populaarsus kasvas kiiresti.vapside eelnõu anti välja ja seda pooldasid paljud (1933) Nad nõudsid uut põhiseadust . II põhiseadus, mis hakkas kehtima 1934mille andsid välja Vapsid. Nägi ette seda, et kõige tugevam võim on riigivanemal. 12 märts 1934- päts ja laidoner teostavad riigipöörde. Kaitseseisukord. Peatatakse riigitöö. Katsestatakse riigipea valimised. Vahistatakse hulk vapse 6e kuuga. Kui novembris saab nõukogu kokku, siis saadetakse ta lõplikult laiali,
vägivalla estetiseerimine on ka rivisammul marssimine, seljas hugo bossi ilusasti disainitud mundrid. me muudame esteetiliselt midagi mis on kultuuriliseltpoliitiliselt agressiivne ja kahjulik. ravim millel pole kõrvalmõju, sellel pole ka mõju. sama asi on kunstiga. b pakub, et tehnoloogias võib näha hoopis midagi muud : me saame hoopiski oma esteetilisi valikuid näha poliitilistena. täpselt vastupidine käik. suur osa futurismist siirduski fashismiga sarnasesse sfääri 19.10.2012 viimatine asi : futuristide kalduvus estetiseerida vägivalda, ja eriti, estetiseerida sõda ble see ei sobinud, ta vaatas, kuidas tehnoloogia mõjutab inimest teistmoodi jättis kõrvale mõisted nagu loovus, jäävus, igavikuväärtused üritas luua uusi sobivamaid mõisteid pidas filmi ja fotograafiat väga oluliseks uutes protsessides, ka ajalehti, kuid neid vähem film ja fotograafia võimaldasid kunsti ja ka oma produktsiooni massiliselt reprodutseerida
annaabi.ee 
