Raamatus on kujutatud erinevaid inimtüüpe ning kuna ühtki nime pole, saab igaüks end samastada mõne tegelasega. II. Naised Teoses on väga palju ja erinevaid naistüüpe. Peategelane Naine esindab kõike, mis on halb, naeruväärne, tobe, kiuslik ja rumal. Ta on teose ainus negatiivne tegelane, absurdsuseni ebameeldiv, ning tema käes süütult kannatava minajutustaja Mehe suurimaks lohutuseks jääb olnu aus ülesmärkimine. [7] Naise kuju on farsilik, see on koondkuju või kuvand keskmisest tänapäeva naisest- tarbimishullust maniakist, mitte normaalsest inimesest. [9] Meeleolusõrmus on oivaline kokkuvõte vaimukalt kujutatud tänapäevasest ostu- ja laenuhullusest ning arutust rämpsujahist, mille abil oma sisemist tühjust täita üritatakse: isegi oma emotsioonide ja meeleolude mõistmiseks on vaja ,,soodsalt" väljamüügilt soetada 170-kroonine jublakas. [10]
on rohkem tõlgitud. Zanr hakkas levima renessansiajal, hakati mugandama antiigi autoreid. Värsside vahele põimiti lustakaid vahemänge. Ühevaatuselised proosanäidendid, lühikesed. "Imeteater" ja "Salamanca koobas", näidendid, mis on kogumikus "Hispaania pärand" (2004, Aleksander Kurtna). "Keisri uued rõivad" sarnane etendus on "Imeteater", näidend näidendis. Juan Manuel "Keisri uued rõivad", kus neeger on see, kes ausalt ütleb, et keiser on alasti. "Salamanca koobas" farsilik lugu tudengist, kes ei olnud saanud oma tarkuse mitte ülikoolist, vaid nendest koobastest, elutarkus. Vahemänge on 8, avaldati 1614, osa näidendeid on läinud kaduma. Cervantese suurmiad teosed on jutustusliku proosa valdkonnast. "Persilese ja Sigismunda kannatused" (1617, postuumselt), kirjutas rööbiti "Don Quijote" teise osaga. Palverännak Rooma, et saada paavstilt õnnistus ja hakata katoliiklaseks. Seiklus ja armastus. Vastureformatsiooni vaimus kirjutatud. Lugu ise suunab tegelasi
Keskaja mõtteviis polnud suguli realistlik, omane aga renessanssile. Farssides puuduvad nimed, sümbolid, allegooriad, teispoolsete jõudude sissetungimine kõik toimub selles maa peal toimuvas reaalsuses. Alati on tegemist kellegi vembuga. Farss seotud väga tihedalt hiliskeskaja inimese maailmatajuga. Puhas linnazanr. Kõige vanem meieni säilinud farss 13. sajandist: Poiss ja Pime. Farss isa Batheline'st vana prantsuse keeles (normanni keeles). Mitmevaatuslik, pole eriti farsilik, on maheda ja kultuurse olemusega, aluseks tüüpiline farsi süsee. 19. Moralitee Pärast müsteeriumite keelustamist jäid järele kaks elementi, mis hakkasid iseseisvat elu elama: farss ja moralitee (keskaegse teatri kõige linlikumad zanrid, räägivad marginaalide elust). Marginaal kui madalaima ühiskonnakihi esindaja. Moralitee saab alguse keskaja allegoorilisest/sümbolistlikust mõtteviisist. Kõige levinum allegooria keskajal: surm kui vikatit kandev luukere. Veel levinud
annaabi.ee 
