Töötajate koolituse vajalikkus ,,AS Loomad" näitel Raamatus ,,AS Loomad" otsustas farmijuhist siga Mo, et iga töötaja peab saama võimalikult laiapõhjalist koolitust. See otsus oli tehtud põhjusel, et kõik farmiloomad-töötajad peavad, või peaksid, hakkama saama kõigi aladega, mida nad parajasti tegema on pandud. Kuid missugust koolitust peaks töötajad saama kas asjakohast, otseselt nende tööga seotut või hoopis laia, iga ala hõlmavat? Kui kujutleda üht liinitöölist, näiteks autotehases turvavööde kokkupanijat, ei seostuks tema koolitamisega sugugi mitte juhtimiskursus või õpetus uute programmeerimiskeelte kohta.
2011). Metsnugise (Martes martes) arvukus on suhteliselt stabiilne ning kerge languse on põhjustatud küttimismahu suurenemine ning hing hiirte rakse kättesaadavuse paksu lume alt. Küttimismahud suurenesid karusnaha hindade tõusu tõttu (Männil et al.2011). Mingi (Neoviso vison) arvukus on mõõdukas languses, mida näitavad nii küttimisstatistika, jahimeestehinnang kui ka ruutloendus. Mingi asurkonna püsimises mängib suurt rolli Karjaküla karusloomafarm, kust farmiloomad loodusesse satuvad. Looduskaitseliselt seisukohast on see suur probleem ning ebasoovitava võõrliigi eemaldamiseks loodusest tuleks farm sulgeda (Männil et al.2011). Tuhkru (Mustela putorius) arvukus on olnud suhteliselt stabiilne, kuid liigi käekäigu parandamiseks võiksid jahimehed rohkem keskenduda mingi küttimisele ning eluspüügilõksudesse jäänud tuhkrud vabastada, kuna mink on tuhkruga konkureeriv ning ebasoovitav liik (Männil et al.2011).
Pisiimetajad (Micromammalia) kuuluvad loomariigi süsteemis imetajate klassi. Kokkuleppeliselt on meie pisiimetajad täiskasvanult kuni 30 cm kehapikkusega imetajad, kes kuuluvad seltsidesse putuktoidulised (Insectivora), käsitiivalised (Chiroptera) ja närilised (Rodentia). Ametlikku liiginimekirja kantud liikidest kuuluvad pisiimetajate hulka kõik eelnimetatud seltside liigid v.a. kobras ja ondatra. Eestimaal on teada kokku 64 vabaltelavat imetajaliiki (koduloomad ja farmiloomad seega välja arvatud), kellest 38 (59%) moodustavad pisiimetajad. Kui palju on Eestis seni veel avastamata pisiimetajaliike, seda pole võimalik öelda; kuid iga 10-aastase uurimisperioodi vältel avastatakse meil 1--2 uut liiki juurde. (http://www.hot.ee/pisiimetajad/NR3.HTM) Juttselg- hiir Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub
annaabi.ee 
