Farmakokineetika ravimi korduval manustamisel Mõnikord piisab ravimi ühekordsest või lühiaegsest manustamisest (uinutid, valuvaigistid, astmahooravimid, lahtistid, kinnistid). Sagedamini on siiski vaja ravimi kestvamat toimet, kus ravimi toime tugevus püsiks ühesugusena tunde, päevi, nädalaid või ka kuid ja aastaid (suhkruhaiguse, kõrgvererõhutõve ravi). Sellistel juhtudel on manustamissageduste ja annuste valikul vaja arvestada ravimi farmakokineetilisi omadusi. Oluline on teada ravimi minimaalset toimivat kontsentratsiooni minimaalset toksilist kontsentratsiooni T 50% Ravim elimineerub 4,5-5 poolväärtusaja jooksul. Kui korduva manustamise korral on manustamiste intervall sellest lühem, algab ravimi kuhjumine organismi kumulatsioon. Aine kontsentratsiooni suurenedes elimineeritav absoluutne kogus suureneb, sest ajaühiku vältel elimineerub 50% ravimist.
kõrvalmõjusid. Vaba happea ei töötanud, estrina töötas. - - - - L8: Farmakokineetilised aspektid ravimidisainis - Mis on farmakokineetika? - Uurib ainete saatust organismis: imendumist, jaotumist kudede ja koevedelike vahel, keemilist muundumist (biotransformatsioon) ning aine ja selle metaboliitide eraldumist organismist. - Milliseid farmakokineetilisi aspekte tuleb arvestada ravimidisainis? - Lahustuvus veres ja seedetraktis - Lahustuv rasvas, läbimaks membraane - Stabiilne, elamaks üle mao happelist keskkonda ja kontakti ensüümidega - Võidakse sapi kaudu seedetrakti tagasi suunata - Aju-vere barjääri ületamine - Keemiline stabiilsus; ei lagune vesikeskkonnas, taluvad maohapet (ester või laktaam). Võib aga ka otse vereringesse viia,
ning koostööd tegi ta tollal kuulsa Tartu füsioloogiakoolkonnaga. Buchheim ise uuris ainete difusiooni ja endosmoosi (läbitungimine poolläbilaskvatest membraanidest), nende muutumist organismis ja väljumist sealt. Mitmes tema juhendamisel tehtud töös näidati, kuidas aine imendumine, jaotumine ja eritumine määrab ravimi farmakoloogilise toime. Buchheimi laboris uuriti ka seedimis- ja seedetrakti motoorika mõjutamist ravimitega. Tehti etüülalkoholi, kloroformi ja veregaaside farmakokineetilisi uurimisi, samuti tegeleti antiseptikutega (mõneti juba nt enne Listerit). Veel on Buchheim ajalukku läinud uue ravimite klassifikatsiooni loomisega (1849, 1853- 1878). Uus klassifikatsioon põhines ainete keemilistel ja farmako-dünaamilistel omadustel. (Varem andis materia medica ravimite loendi mõnikord isegi tähestiku järjekorras...) R. Buchheimi järglaseks farmakoloogiakateedri juhatajana sai Oswald Schmiedeberg (1838- 1921, alates 1872 Strassburgi ülikooli prof)
annaabi.ee 
