fall of the king. (Roberts, 1989, p.53) During the bloodiest year of the French Revolution, 1793, David was offered to paint three depictions of Revolution martyrs, who were assassinated for being Republican. With the three portrays and mainly with the first two, David had the opportunity to encourage citizens to be loyal, through showing violence that triggers pity and this, in turn, triggers loyalty. (Roberts, 1989, p.90) The first to be painted was Le Peletier de Saint-Fargeau, who was murdered in 1793. His murderer, a former royal guard, killed Le Peletier because he voted for the death of the king. David kept the painting in his family, who later sold it to Le Peletier's daughter. She found the painting to be disgraceful and destroyed it, with all existing copies and sketches. (Roberts, 1989, p.75, 76) Furthermore, in the context of the Revolution, the painting with a long sword displayed above Le Peletier brings forth the idea of killing the tyrant
Nuga vedeleb põrandal sulge hoidva käe lähedal: Marat pole veel surnud, oma kirjutistes elab ta edasi. Tapetud Marat on Davidi üks parimaid töid. Selles teoses on ta saavutanud suurepärase sünteesi võltsimatult realistliku käsitlusviisi ja klassitsismi stiliseeriva 13 lihtsuse vahel. Haruldane on teosest vastuhoovav sugestiivne jõud. Niisama haaravad on ka teised revolutsiooni sündmuste ainetel loodud maalid ("Lepeletier de Saint Fargeau", "Bara" jt)6 Olles Napoleoni fanaatiline ja tulihingeline austaja sai temast pärast jakobiinide langust Napoleoni õukonna kustnik ning sai temalt terve rea suurejoonelisi ülesandeid. Sealhulgas maalis ta ka Napoleoni ülistavaid maale. 6 Iseloomustus pärit raamatutest: ,,50 Klassikut. Maalid" lk 154-159, ,,Üldine kunstiajalugu" lk 683-690 ja ,,Prantsuse maalikunst IX-XIX sajandil" lk 143-151. 14
maailmaraputavatele sündmustele. Kui aastal 1793 tapab Charlotte Corday jakobiinide juhi Marat’ tema vannitoas, ajendab see sündmus Davidit looma üht oma kuulsaimatest töödest – „Tapetud Marat“. David suutis saavutada selles maalis suurepärase sünteesi realistliku käsitlusviisi ja klassitsismi stiliseeriva lihtsuse vahel. Haruldane on teosest vastu voolav sugestiivsus. Sama haaravad on ka ta teised revolutsioonisündmuste ainetel loodud maalid („Lepeletier de Saint-Fargeau“, „Bara“ jt). Olulisi ülesandeid saab David ka Napoleonilt. Kõige kuulsamaks maaliks saab hiiglaslik (6,1 *9,31 m)„Napoleoni kroonimine“ (1805- 1807), kus kujutatakse 1804. aasta kroonimistseremooniat Notre-Dame’i kirikus hetkel, mil Napoleon krooni Josephine’i pähe asetab. Maal on realistlik hiiglaslik grupiportree, milles meisterlikud üksikasjad on ühendatud ühtseks maaliliseks tervikuks. Teos on saanud terves kunstiajaloos ainulaadseks
annaabi.ee 
