Johannes; ta näitab Kristuse figuurile. ,,Isenheimi altar" Matthias Grünewald 1512-1516 Unterlinden Museum, Colmar, France GRAAFIKA Vanim trükitehnika oli puulõige. Kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega Graafika oli usuline ja õpetliku sisuga. Esile tõusid poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid. Lisaks õndsalt rahulikele madonnadele ja fantastilistele pühakulugudele on Martin Schongauer trükkinud ka olustikupilte. Albrecht Dürer viljeles puu- ja vaselõiget. Töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Tema töödes võib märgata kahe pooluse hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust. Puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost (,,Suur passioon" ja ,,Väike passioon"), vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat", ,,Püha Hieronymus" ja ,,Melanhoolia".
iseloomulikud kirjaniku kogu loomingule. Teaduslik-fantastiline süzee A. N. Tolstoi teostes sulab orgaaniliselt kokku kogu teose realistliku koloriidiga, mis paistab silma sotsiaal-filosoofilise teema laiapiirilise asetuse, kangelaste sotsiaalpsühholoogilise karakteristika mitmekülgsuse ja peenuse poolest Seda määravad ära A. N. Tolstoi loomingu üldised põhimõtted. Talle on iseloomulik tähtsate ühiskondlike sündmuste laialdane eepiline reprodutseerimine. A. N. Tolstoi teaduslik-fantastilistele romaanidele on omane keerukas haarav intriig, konfliktide teravus, tegevuse dünaamilisus. Kirjanik on osanud oma teoseid tõeliselt huvitavaks teha, mille tulemusena on nad võitnud lugejate poolehoiu. Romaan «Aeliita» on üles ehitatud huvitavale seikluslikule intriigile, planeetidevahelise ühenduse haaravale tehnilisele probleemile. Romaani peakangelane Gussev on energiline vene inimene, kes viib Marsi rõhutud rahva ülestõusule. Temaga algab galerii A. N
Nad teenisid korralikult ning said hakata oma loomingut avaldama. Avaldati omaloomingut aga ka Siuru albumeid (3 tk). Albumites oli ka teiste, nagu Suitsu, Petersoni loomingut. Albumid kujundati kunstiliseks kauniks ning tööd said ka kunstnikud, nt Nikolai Triik. Selgeid ühiseid kunstilisi põhimõtteid neil välja ei kujunenud. Noorte autoritena sokeerisid nad publikut avameelsete armastusluuletustega (peamiselt Under, Visnapuu). Adson luuletas võru murdes, Gailit keskendus fantastilistele novellidele. Nad eristusid teistest ning pälvisid tuntust. Üsna kiiresti ammendus tundlemine, sest ühiskondlikud olud oli keerulised. Lahkusid Gailit ja Visnapuu, kelle asemele tulid Alle ja Barbarus. 1920. aasta alguses mindi ametlikult laiali. Siuru suutis kirjanduselu elavdada ning esile tõusid uued andekad kirjanikud. Arendati peamiselt armastus- ning looduslüürikat. Ajaluule all peetakse silmas aktuaalsete probleemidega tegelevat luulet ( nt vastandumine sõjaga)
33 3.3. ,,Kapiukse kollide" sari 3.3.1. Lugu Klassikalisele poisteraamatule omaselt sisaldab lugu neis juttudes põnevust ja seikluslikke sündmusi. Antud teosed on variatsioonid igihaljast teemast, mis juhtub lastega, kes enese järelt ei korista. Teoseid iseloomustab keskendatus ühele sündmusele ja hoogne tegevustik. Peamiseks motiiviks on võitlus hea ja kurja vahel, mis on omane seiklus- ja fantastilistele lugudele. Lood tekivad kujutlusmängu-situatsioonis, millega elustatakse elutuid asju, antud juhul siis kapiukse puidumustrit. Lugu jutustatakse ajalis-põhjuslikus järgnevuses, st faabula ja süzee langevad kokku. Sündmuste vahelised seosed on väga tugevad, st üks sündmus tingib järgmise, mille käigus kruvitakse oskuslikult pinget. Kuna põnevus on lastekirjanduses psühholoogiliselt väga tähtis, siis tuleb tähelepanu pöörata sellele, et noorima lugeja
annaabi.ee 
