arusaam kõikelubavast liberaalsest ühiskonnast, kus puuduvad piirid lubatu ja keelatu, normaalse ja ebanormaalse vahel. Sotsialisatsioonifunktsiooni on kõigil aegadel väga oluliseks peetud, sest kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtudes. PEREKONNA OLEVIK Eristatakse familistlikku ja individualistlikku perekäsitlust. Familistliku perekäsitluse järgi on pere kui terviku väärtused ja huvid olulisemad kui peresse kuuluval pereliikmel. Individualistlik käsitlus seab aga esiplaanile just iga üksiku peresse kuuluva liikme kui isiksuse väärtused, vabadused ja õigused. Familistliku ja individualistliku perekäsitluse tausttegijad: NATURAALMAJANDUS INDUSTRIAALMAJANDUS KODUTÖÖ PALGATÖÖ
Ajad on muutunud ning tänapäeva isa ja ema rolle on raske kirjeldatud viisil eristada. Familistlik ja individualistlik perekonnakäsitus Parsoni mudel pärineb 1950. aastate Ühendriikidest, kui seal valitses familistlik perekonnakäsitus. Selle järgi peab püüdma perekonda kõigiti säilitada ja tugevdada, kusjuures individuaalne meeldivus ja eelistused jäävad tagaplaanile. Viimased aastakümned on aga perekonnainstitutsioonile esitanud mitmeid uusi väljakutseid, mis on nõrgendanud familistliku suunda nii Ühendriikides kui ka Põhjamaades. Naiste tööhõive suurenemine, soolise võrdõiguslikkuse ideoloogia tugevnemine, vabaabielude tavaliseks muutumineja abielulahutuste arvu kasv on individualistliku perekäsituse tugevnemise märgid. Selle all mõistetakse arusaama, et isiklikud pürgimused tohivad perekonda ohustada ning perekonnalt sobib oodata pereliikmete soovidega kohanemist. Psühholoogiline vanemlus Bioloogiline, sotsiaalne ja psühholoogiline vanem
Familistlik ja individualistlik perekonnakäsitus Parsoni mudel pärineb 1950. aastate Ühendriikidest, kui seal valitses familistlik perekonnakäsitus. Selle järgi peab püüdma perekonda kõigiti säilitada ja tugevdada, kusjuures individuaalne meeldivus ja eelistused jäävad tagaplaanile. Viimased aastakümned on aga perekonnainstitutsioonile esitanud mitmeid uusi väljakutseid, mis on nõrgendanud familistliku suunda nii Ühendriikides kui ka Põhjamaades. Naiste tööhõive suurenemine, soolise võrdõiguslikkuse ideoloogia tugevnemine, vabaabielude tavaliseks muutumineja abielulahutuste arvu kasv on individualistliku perekäsituse tugevnemise märgid. Selle all mõistetakse arusaama, et isiklikud pürgimused tohivad perekonda ohustada ning perekonnalt sobib oodata pereliikmete soovidega kohanemist. Psühholoogiline vanemlus Bioloogiline, sotsiaalne ja psühholoogiline vanem