on neegrikuningas ja ema on ingel taevas, mitte igal lapsel ei ole niisugusi vanemaid". Pipi on silmatorkava vlimusega. Tema juuksed on seotud kahte patsi nii tugevasti, et need hoiduvad peast eemale. Tema ngu on tedretppe tis. Jalas kannab ta eri vrvi sukki ja tema kingad on mitu numbrit suuremad kui vaja. Kingad ostis Pipile tema isa, jttes ruumi kasvamise jaoks. Sama omaprane on Pipi kitumine. Ta ei ki koolis ja on selleprast peaaegu kirjaoskamatu. Kigiga suhtleb ta vga familiaarselt ja seda vtavad teised vahel solvanguna, ehkki Pipi ise oma familiaarsusega kedagi solvata ei soovi. Tnaval knnib ta vahel tagurpidi, sest ei viitsi mber prata, aga sama hsti vib ta kte peal kndida. Alailma jutustab ta teistele luiskelugusid, eriti selle kohta, et mnel kaugel maal elavat inimesed veelgi imelikumalt kui Pipi. Pipil on kodus ahv Hrra Nilsson ja knabstrupi tugu hobune, kes elab verandal Pipi snul selleprast, et kgis oleks ta jalus ja elutoas hobusele ei meeldi.
Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena ning peetakse kauem meeles . Mitteverbaalse kommunikatsioon etendab eriti tähtsat osa igasugust liiki läbirääkimistel, olgu see siis tipp-poliitikute kohtumine või müügiagendi tegevus. Kehakeele roll inimeste mõjutamisel Kuulajatele liialt lähedale minek võib mõjuda ründavalt või familiaarselt. Atraktsiooni või lõbusa sõbralikkuse korral on rohkem nihelemist ja jõulisust meeldiva isiku märkamisel. Näost paistab unelevat rõõmu läbisegi ärevusega, mis võib tuleneda võib-olla lihtsalt kahtlustest, kas sellest saab midagi enamat. Osadel on erinev arusaam kui palju ja mis ulatuses peaks emotsioone välja näitama. Kui need ei kattu tema loomulikult ja sundimatult tulevate emotsioonidega võib valel ajal jääda võlts mulje.
Kokkuvõte Kõnetusvormidel on eesti keeleühiskonnas äärmiselt huvitav ja märkimisväärne roll. Analüüsitud artiklist selgus, et kooliõpilaste hinnangul on teie-vormil jätkuvalt kõrge positsioon ühiskonnas ning sina jääb endiselt sõprade, sugulaste ja heade tuttavate kõnetamiseks. Kõik sõltub täielikult sellest, kuidas inimene ise rollid jaotab või kui palju lähtub enda sisetundest. Selge on see, et ka lähitulevikus ei lähe suurem osa inimesi võhivõõrast familiaarselt sinatama ning austus endast vanemate vastu eeldab teie-vormi kasutamist. Kuid üha rohkem teie asemel sina kasutamine on üks näide kultuurilistest muutustest, mis meie ümber toimuvad. See tähendab, et ametlikkus väheneb. Esineb palju rohkem otsekohesust. Inimeste seisused ei ole enam nii olulised kui vanasti, seepärast ei ole ka nende rõhutamine nii tähtis. Usun, et inimeste vajadus üksteise suhtes viisakust välja näidata ei kao sellepärast veel kuhugi. Kirjandus
Tegevuste alusel – mida koos tehakse, nt. abielu Suhtlemine ja mina-konseptsioon (MK). MK – teadmine endast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist. MK ←→ suhted ja suhtlemine Tüüpiline tõlgendusstiil ←→ suhted MK sotsiaalne funktsioon – teiste ja enda ootused käitumise suhtes; aluseks interaktsioonidele. Minapilt määrab ootused teiste käitumiste suhtes. Enda positsioneerimine, nt. teatud hääletooni,sõnavara jne kasutamisega; võõras hakkab väga familiaarselt suhtlema. Minapildi erinev defineerimine – üks arvab endast midagi, mille kohta on teisel erinev arvamus, mis avaldub mingil moel ning selle tulemusena tekib ebakõla. Suhete muutumine – inimese minapilt muutub mingite sündmuste pärast (nt. kolimine teise linna) ning selle tulemusena on inimene hakanud ennast teistmoodi määratlema. Suhtlemisoskused: ● Võimaldavad suhelda, luua ja hoida suhteid ● Õpitav oskus ● Suhtlemises on eesmärgid
annaabi.ee 
