Teooria falsifitseeriti. Ad hoc-modifikatsioon on järgmine: "Leib toidab alati, välja arvatud tookordne leivategu kõnealuses Prantsusmaa külas". Seda hüpoteesi saab veel vähem testida kui eelmist. Vastuvõetav viis alghüpoteesi modifitseerimiseks oleks järgmine: "Leib toidab alati, välja arvatud teatud liiki seenega nakatatud nisust tehtud leib". Liik tuleks samuti nimetada. See modifikatsioon pole ad hoc, sest seda saab uudselt testida. Falsifikatsionistid võtavad teooriaid vastu kui ajutisi ja tagasilükkamisse suhtuvad kui lõplikkusse. Falsifitseerimine toimub vaatluste alusel, vaatlusotsustused võivad olla ekslikud. Seega ei ole falsifikatsioonid kunagi lõplikud. Karl Popper eristas üldiselt tuntud vaatlusotsustusi üksikvaatleja isiklikest tajukogemusest. Esimesi saab, kui need on selgelt sõnastatud, kontrollida. Üksikvaatlejal võib olla vaatlemisel mingisugune motivatsioon, mis muudab ta vaatlusotsustust
Samuti tehakse tihti vaatlusi just seetõttu, et soovitakse kontrollida või täiustada mõnda teooriat. Seega eelneb vaatlusele teooria ning teooriast saab alguse teadus. Oleks üsna naiivne uskuda, et saame kõik oma teadmised vaid vaatluste abil, ilma, et meil oleks varem mingi aluspõhi ja eesmärk, mida täpsemalt uurida. Kuid need argumendid ei anna siiski veel võimalust induktivismi täielikuks kummutamiseks. Ühed, kes on induktivismi kritiseerinud, on falsifikatsionistid. Nende järgi areneb teadus läbi varasemate teooriate ümberlükkamisega uute vaatlus- ja eksperimenditulemuste abiga. Seega hea teooria käsitleb maailma laiahaardeliselt, et seda saaks falsifitseerida, kuid samas peaks see alati suutma falsifitseerimisele vastu seista. Nii toimub teaduses pidev protsess ning teooriad uuenevad, mis on ainult positiivne. Kuid ka falsifikatsioonil on piirid teooriate lõplik falsifitseerimine ei ole võimalik ning täiuslikkuseni need ei jõua.
Esimene vastus on skeptiline: teadust ei saa mõistuspäraselt õigustada. Teine vastus on muuta leebemaks induktivistlikku nõuet, et kogu loogikavaba teadmistehulka peab tuletama kogemusest ning kaitsta induktsiooniprintsiibi põhjendatust millestki muust lähtudes. Kolmas vastus on vastata nii, et teadus ei põhinegi induktsioonil. Kui saab kindlaks teha, et teads induktsiooni ei sisalda, oleks induktsiooniprobleem välditud – seda proovivad teha falsifikatsionistid (Karl Popper). 3 – peatükk. Vaatluse sõltuvus teooriast (edasine induktivismi kriitika): Naiivinduktivism väitis, et vaatlus annab tõese aluse teaduslike teadmisele. Vaatluse osas isaldab naiidinuktivistlik seisukoht tähtsat eeldust: teadus saab alguse vaatlusest ja vaatlus annab kindla aluse, millelt teadmisi tuletada. Peatükis on kriitika vaatluse staatuse ja rolli osas. 1.Tavaarusaam vaatlusest (49-50). Induktivistile on nägemine oluline kahes aspektis
annaabi.ee 
