valdavalt analüüsiva iseloomuga ning see peab andma teemast teoreetilise ülevaate. Tähtsad on autori järeldused, tõlgendused ja üldistused ning töö tulemuse kirjeldused. Uurimusliku töö üheks oluliseks jooneks on originaalsus - see peab sisaldama midagi uut. Ning materjali kogumisel kasutatakse lisaks kirjandusallikatele otseseid allikaid - küsitluste läbiviimist, intervjuusid, faktimaterjali kogumist vmt., · Referatiivne töö on teoreetiline töö, mis on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse olemasolevatele kirjandusallikatele (reeglina üks konkreetne allikas). Põhieesmärgiks on teemast ülevaate andmine. Korralik referatiivne töö annab ülevaate probleemi olemusest kirjanduse allikate põhjal koos autori üldistustega. Sarnasused: *teaduslikud tööd *samad kriteeriumid
teatava probleemi lahendus järeldusteni. Mõlema või nähtuse kirjeldus, mis kirjutamine on aega ja lisab uusi tahke ja teadmisi kannatust nõudev tegevus. juba teadaolevale. Uurimuslik töö on põhjalik iseseisev töö, mis ei piirdu refereerimisega. Selle koostamisel tuginetakse vähemalt kahele allikale. Materjali kogumisel kasutatakse lisaks kirjandusallikatele otseseid allikaid - küsitluste läbiviimist, intervjuusid, faktimaterjali kogumist vmt. Uurimistöö tulemuseks on uurimus, kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti. Kasutatud materjalid: http://www.tpl.edu.ee/materjalid/uurimistoeoe-koostamise-juhend/ http://www.pshg.edu.ee/~solar/index.php?type=juhend http://www1.pshg.edu.ee/?id=13
Sotsioloogia koht teadusmaailmas Hea teaduslik teooria peab olema seesmiselt järjekindel ning peaks olema kooskõlas tõendusmaterjaliga. Teadus muutub pidevalt, täpsmalt mitte ei muutu, vaid vabaneb senistest eksiarvamustest. Pseudoteadust iseloomustavad teooriad, mis toetuvad üksikutele kontekstist välja kistud faktidele. Tõelises teaduses asendatakse üks seletus teisega pärast seda, kui antud teema kohta on süstemaatiliselt kogutud ulatuslikku faktimaterjali. Tõelises teaduses on kõige veenvamad ideed, mis on pidanud vastu korduvatele katsetele neid ümber lükata. Ühiskonnateadlase poolt kunstlikult korraldatud eksperimentide suhe reaalse maailmaga oma kardinaalselt erinev nt keemiakatsete omast, kuna sotsiaalne eksperiment pole loomuliku nähtuse jäljendamine: see on juba iseenesest uus sotsiaalne nähtus. Teiseks on ühsikondlik elu ilmselgelt liiga keerukas, et seda võiks jagada lihtsateks koostisosadeks,
Mitte kasutada allajoonimist vältige suurtähti Kuupäev stiilis 1. jaanuar 2008 Pealkiri mittekommertslik, lõpus pole punkti Numbrid üks kuni üheksa sõnadega, edasi numbritega; suured numbrid kombinatsioonina (2,5 miljonit) Eelistatum: protsent, kraad · Vead pressiteate koostamisel 7.4.2 Sisu osas: Info ei ole uudisväärtuslik Tsitaadid ja argumendid ei ole usutavad Liiga palju või vähe faktimaterjali Vale struktuur algus ebaoluline Pikk, lohisev, reklaamilik pealkiri Vormistamisel: Grammatika vead Pealkirja lõpus punkt Pealkirjas, sissejuhatuses ja kontaktides puudub org. nimi Vähetuntud org.-de kohta puudub info tegevusvaldkonnast Otsetõlge Saatmisel: E-kirja saatmisel puudub sisu väljendav subjekt Vale ajastus Vale sihtgrupp · E-pressiteate väljastamine 7.8
Sotsialistliku ühiskonna kaks peamist eesmärki: 1. Ühiskondlike võimaluste võimalikult täielikum rahuldamine 2. isiksuse suurima vabaduse kindlustamine 8. Hilferding kui majandusteoreetik. Tsentristid: Püüdsid marksistlikke tõekspidamisi sobitada muude koolkondade seisukohtadega. Eesmärgiks oli sotsialistliku ühiskonna loomine, kuid demokraatlikul teel. Imperialismiteoorias väljatöötamine. Hilferding: ,,Finantskapital" (oli veel marksistlikel positsioonidel) Hulgaliselt faktimaterjali ja selle alusel näidatud monopolide teket, analüüsitud monopolide liike ning struktuuri. Toob esile ka muudatused, mis finantskapitali ilmumine tõi majandusellu. Paberrahal pole mingit väärtust ja see ei sõltu kullast. Paberraha väärtus määratakse selle kaubamassi väärtusega, mida ta teenindab. Organiseeritud kapitalismi teooria, mille järgi konkurents, tootmisraha ja majanduskriisid on välditavad monopolide ja riikliku reguleerimisega.