SUBSUMPTSIOONISEPARAAT P2OG.02.150 Barbara figuuri kohase teo kirjeldusskeemi asjakohasel koostamisel kasutatakse normikoosseisu ja faabula elemente, sh kindlasti antud asjas esinevaid juriidilisi fakte (tehiolud) vt näidis allpool. Varasemate kursuste üldistatud enim esinenud vead on olnud järgmised: 1) faktikirjeldus e normikoosseisesitatud vigaselt normikoosseisu kirjeldus tuleb esitada täpselt nii, nagu see on seaduses sätestatud; 2) faktiväide e teo kirjeldus selle tehioludesei osutu asjakohaseks, st ei tulene faabula asjaoludest (tehioludest) e vastaja koostatud teo kirjeldus moonutab tegu; 3) õiguslik otsustus e conclusio on väär juba moondunud eelduste tõttu või meelevaldne. ========================================================== Ülesanne
2 3 Sündmuse või teo võimalikult objektiivne ja arusaadav fikseerimine, samuti võimalikult täiusliku koosseisulise kirjelduse koostamine on erakordselt olulised eeldused (tingimused) õiguse kohaldamise kolme järgneva staadiumi jaoks (asjakohase õigusnormi valik, õiguse tõlgendamine ning õigusliku otsustuse tegemine).. Faktiväide tähendab konkreetset tegu (antud tegu selle tehioludes), faktikirjeldus aga õigusnormi koosseisulist tegu, selle kirjeldust. Käesolevates selgitustes neljanda elemendina märgitud selle konkreetse teo koosseisu kirjeldus on eeltoodud tähenduses selle teo faktiväide. Faktiväite aluseks olevatele faktidele juriidiliste faktide tähenduse omistamine tähendab teisisõnu kvalifitseerimist, kas toimunud faktiga on õiguskorras seostatud mingi õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine. 2
Õiguse kohaldamine: Õiguse kohaldamise põhivaldkonnad: 1) Õiguse mõistmine ehk kohtute tegevus 2) Avalik haldus – teostavad riigi keskvalitsus ja tema selle kogu subordineeritud süsteem; kohalike omavalitsuste süsteem, eraõiguslikud juriidilised isiskud, nt notarid. Õiguse kohaldamise staadiumid: 1) Faktilise koosseisu analüüs 2) Õigusnormi valik – faktiväitele (konkreetsele teole) leitakse sobiv faktikirjeldus (õigusnormi koosseisuline tegu), võib juhtutda, et puudub õiguse süsteemis vastav koosseis, mis sobiks või tuvastatakse lünk või kollisioon; 3) Õigusnormi tõlgendamine – selgitatakse välja õigusnormi tegelik mõte ja tähendus; 4) Õiguslik otsustus (subsumtsioon) – faktiväite ja faktikirjelduse alusel otsustuse langetamine ja sidumine õigusliku tagajärjega – õiguslik süllogism!