3. Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis) 4. Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne) 5. Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) 6. Suurim liigutamiskiirus (inches/sec) 7. Suurim kiirendus (g) Hiirte evolutsioon Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihiirt esimest korda 1968. aastal, kui Douglas C. Engelbarti juhitud meeskond seda koos hüperteksti, dünaamiliste faililinkide ja muudegi leiutiste kõrval San Franciscos peetud konverentsil tutvustas. Tegu oli puitkorpuse, kahe metallrattaga ja ühe nupuga seadeldisega (X-Y-positsiooni indikaator graafilise süsteemi jaoks), mida hakati hiireks kutsuma otsast väljuva saba (juhtme) tõttu. Optiline hiir Optiline hiir on nagu miniatuurne fotoaparaat, mis teeb oma aluspinnast pidevalt pilte. Kurikuulus punane tuluke, mis pimedas toas juba kaugelt teretab, on tegelikult vaid
ütles Berners-Lee ise WWW kohta. Douglas Engelbart Douglas Engelbart sündis 30. jaanuaril, 1925 Oregonis. Ta on Ameerika leiutaja, kes tegi esimesena arvutile hiire. Engelbart sai Bachelori kraadi elektriinsenerina Oregoniosariigi ülikoolis 1948. aastal. Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihiirt esimest korda 1968. aastal, kui Douglas Engelbarti juhitud meeskond seda koos hüperteksti, dünaamiliste faililinkide ja muudegi leiutiste kõrval San Franciscos peetud konverentsil tutvustas. Tegu oli puitkorpuse, kahe metallrattaga ja ühe nupuga seadeldisega, mida hakati hiireks kutsuma otsast väljuva saba (juhtme) tõttu. Rikkaks Engelbart aga ei saanud, sest hiirele võetud patent aegus 1987. aastal enne, kui personaalarvuti oma võidukäiku alustas. Bill Gates William Henry Gates III sündis 28. oktoobril 1955. Tema vanaisa
3 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A 1.Arvutihiirte ajalugu Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihiirt esimest korda 1968. aastal, kui Douglas C. Engelbarti juhitud meeskond seda koos hüperteksti, dünaamiliste faililinkide ja muudegi leiutiste kõrval San Franciscos peetud konverentsil tutvustas. Tegu oli puitkorpuse, kahe metallrattaga ja ühe nupuga seadeldisega (X-Y- positsiooni indikaator graafilise süsteemi jaoks), mida hakati hiireks kutsuma otsast väljuva saba (juhtme) tõttu. Rikkaks Engelbart aga ei saanud, sest hiirele võetud patent aegus 1987. aastal enne, kui personaalarvuti oma võidukäiku alustas. Samuti kasutati hiljem laialt levinud hiirest
annaabi.ee 
