mitmekorruselised üürikad, valgus yheltpoolt, * Villa-jõuka roomlase eluase,põrand kaetud mosaiigiga * inseneriehitised- teed Via Ampia teed,sillad,veejuhtmed Rooma skulptuur: igas kodus esivanemate portree roomlased ei idealiseerinud 1)portree 2 ) ratsamonument- keiser M.Aureliuse ratsakuju roomas 2 saj 3) reljeef myndid kamee. Maalikunst: * mosaiik * seinamaal-armastasid kujutada ruume perspektiivis * tahvelmaal- muumia portree Faijumist Kreeka skulptuur:arhailine-*autorid puuduvad * kujud algelised , jäigad ,sirged * püstine kiviblokk * nägudel arhailine naeratus * kourus-meees, kore-naine klassikaline ajastu: * 5 saj ekr * elavad olümpolse * jumal inimese sarnane * näoilme areneb realistlikuse suunas * kujuneb klassikaline näotüüp(laup ja nina yhel joone,sygavad silmad,väike täidlane suu) nt myron,polykleitos,pheidias hellenistlik ajastu:* skulptuur toretsev,ülepakutud tunded,realistlikum * milose venus ehk melase
KUNSTIAJALUGU 2.Rooma arhitektuur ja kujutav kunst. 1.rooma arhitektuur: Arhitektuuri uuendused: · Kaar, kuppel, võlv (silinder ja ristvõlv) · Lubimört (sideaine kividele) · Võtavad kasutusele kreeka sambad (lemmiksammas- korintose) · Poolsammas ehk pilaster Kaar seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks. Poolringikujuline kivirida. Võlv kui üksteise taha ehitatud kaarte rida(silindervõlv) ja kahe silindervõlvi ristumine (ristvõlv) Kuppel ümmarguse ruumi katmiseks 1. Tähtsamad ehitusmaterjalid : tellised, betoon Ehitusliigid: 1. Foorum väljak ehk turuplats (üks kuulsamaid : Trajanuse) 2. Basiilika ehk äri ja kohtuhoone(ristkülikukujuline põhiplaan, 2 rida sambaid jagas selle kolmeks pikerguseks ruumiosaks lööviks, keskmine lööv külgmistest kõrgem) 3. Amfiteater ( Colosseum) üks suuremaid teatreid...
KREEKA EHITUSKUNST 1.)Arhailine e dooria 7.-6. eKr.*talastiku moodustasid kaniis, friis ja arhitraan *lihtrahvas templis ei käinud * ehituses kindlad: sammaste arv, kõrguse-laiuse suhe, tempel avaneb itta. 2.) klassikaline e joonia 5.-4. saj eKr * võrreldes dooriaga on sammas saledam ja enam kaunistatud + baas. 3.) hiline e hellenistlik eh korintose 3.-1. saj eKr.*pikim ja saledaim sammas jooniast erimeb kapiteeli poolest, pidulik , kaetud taimsete motiividega ning ülemine osa meenutab vaasi * enam ei pöörata tähelepanu templitele, vaid profaanarhitektuurile *liikide segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega. Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta samma, alt kitsem, kui ülalt, sile, värvitud, pole baasi, ülal padjanadid; vaba voolav joon seinamaalidel. ...
Majade omanikke ei teata kindlalt. Suurim kunstivaramu Fauni majas. Vettiuste maja omanik teada. Kirjanduse kaudu teame, et levis tahvelmaalikunst. Kunsti koguti hoolega. Populaarsed olid maalitud portreed, kuid neid leiame vaid rooma egiptusest (seal püsis komme surnutele portree kaasa panna; maalitud portree oli skulptuurist odavam). Teostatud enkaustikatehnikas (värvimult kuuma vahasse segatud, säilitamaks värvi puhtust ja sära). Egiptusest (Faijumist) portreed lihtsad, kuid ilmekad, eriti silmavaade. 1. Müsteeriumide villas Dionysuse rituaalid 2. Traagilise poeedi majas keti otas koer 3. Fauni majas tantsiva fauni pronksfiguur, issose lahingu mosaiik, niiluse jõe loomad 4. Vettiuste maja eeskoja friisil spordisündmused (sh nt kaarikute võidusõudud), igapäevast elu ja käsitöid, elutoas mütoloogia (nt Herakles madu kägistamas) 5. Keiser Tiberiuse pea 6. Keiser Caracalla pea 7
· Hiljem lisati veel 1 tempel: erechtheion o Ühendas mitu vanemat pühapaika o Keerukas põhiplaan o Sambad joonia stiilis o Karüatiidid-talastike asemel naistekujud Vana-Kreeka maali ja tarbekunst Kreeklased eelistasid maalikunsti, kuid seda on säilinud ülivähe. Tahvelmaal leiutati kreeklaste poolt 6.-5. saj eKr, maal muutus transporditavaks. Esimesed säilinud tahvelmaalid 1.-3. saj pKr muumiaportree Faijumist, Egiptusest, mõõtudelt väikesed, kujutati noori inimesi. Temperavärvid looduslikud muldvärvid, Kreekas maalimisel kasutusel. Sideaineks oli mesilasvaha, parandades värvi kvaliteeti. Apollodoros Ateenast uuendas hakkas maalil märkima varjukohti, mängima valguse ja varjuga, võttis kasutusele perspektiivi (ilmselt silma järgi) Apelles A. Suure õukonnakunstnik, tõi maalikunsti naisakti maal ,,Aphrodite sünd"
annaabi.ee 
