61 Stomatokinees on rakusuu moodustumine ühele tütarrakule pärast tsiliaadi pooldumist 62 Tsiliaatide sugulist protsessi nimetatakse konjugatsiooniks 63 Tsiliaatide vegetatiivne pajunemine toimub raku jagunemise teel ristitastapinnas 64 Tintinniidid on rühm heterotroofseid tsiliaate [oligotrihhseid tsiliaate] 65 Kaelusflagellaadid on loomade (Metazoa) sõsar-rühm [loomade viimane ühine eellane] 66 Kaelusflagellaadid toituvad peamiselt fagotroofselt 67 Ophistokontidega tähistatakse loomade ja seente ühist klaadi kuhu kuuluvad ka kaelusflagellaadid 68 Kaelusflagellaadid on juba primitiivselt hulkraksed [kolooniad ja esineb teatud rakkude diferentseerumine] 69 Kaelusflagellaadid on morfoloogiliselt sarnased käsnade koanotsüütidele 71 Eukarüoodid on monofüleetiline takson 72 Plastiidi ja endosümbiondi erinevus on peamiselt genoomi redutseerituse astmes
65. Dinoflagelladi sügoot on alati 66. Tsiliaatide ripse on homoloogiline eukarüootse viburiga 67. Tsiliaatide mikrotuum on tegev raku sugulisel paljunemisel. 68. Stomatokinees on rakusuu moodustumine ühele tütarrakule pärast tsiliaadi pooldumist 69. Tsiliaatide sugulist protsessi nimetatakse konjugatsiooniks. 70. Tsiliaatide vegetatiivne paljunemine toimub raku jagunemise teel pikitasapinnas 71. Tintinniidid on rühm heterotroofseid tsiliaate 72. Tintinniidid toituvad reegline fagotroofselt 73. Kaelusflagellaadid on loomade (Merazoa) sõsar-rühm 74. Kaelusflagellaadid toituvad peamiselt osmotroofselt 75. Kaelusflagellaadid 76. Kaelusflagellaadid on morfoloogiliselt sarnased käsnade koanotsüütidele 77. Carl Woese järgi jaguneb elusloodus kolme domeeni arhead, bakterid ja eukarüoodid. 78. Eukarüoodid on monofüleetiline takson. 79. Plastiidi ja endosümbiondi erinevus on peamiselt 80. Mitokondri eellane oli vabalt elav proteobakter. 81
mitokondrites; () Golgi aparaadis; () vakuoolides; () Endoplasmaatilises retiikulumis; () hüdrogenosoomides Pürenoidi funktsioon on: (x)sünteesida väiksematest orgaanilistest ainetest suuremaid, mida talletatekse varuainetena; () Kaitsta rakku ohtlike vabade hapnikuradikaalide eest; () Varuda raku elutegevuseks vajalikke proteiine; () Kaitsta rakku üleliigse UV kiirguse eest; () reguleerida raku tihedust ja seega vajumiskiirust; () selles seeditakse fagotroofselt omastatud toit Millistel vetikarühmadel puudub vibur igas elustaadiumis: (x) Cyanophyta; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; (x) Rhodophyta; () Bacillariophyceae; () Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Euglenophyta; () Chlorophyta; () Eustigmatophyta Viburi ehitus: viburis sees kulgeb mikrotorukeste kombinatsioon: (x) 9+2; () 4+4; () 6+2; () 8+2; () 7+3 Viburi funktsioon: (x) tagada raku liikumist; (x) tagada veevoolu raku ümber () kinnitumisorgan;
annaabi.ee 
