Keeleteadlane Õppis Tallinna Toomkoolis, Tartu ülikoolis, Saksamaal ja Prantsusmaal Kuusalu kirikuõpetaja Uue kirjaviisi alusepanija 1843 - lauseõpetuse alused "Tallinna murde eesti keele grammatika" 1853 - grammatika teine trükk Eestimaa Kirjanduse Ühingu ja Õpetatud Eesti Seltsi liige, Soome Kirjanduse Seltsi auliige Uus kirjaviis Õigekirjatava 19.saj F.R. Kreutzwald, J. Hurt, C.R. Jakobson Preestrid Eesti Kirjameeste Selts Pärnu Postimees Faelmanni muinasjuttude ja Kreutzwaldi ,,Kalevipoja" rahvaehtsus 1. liialt sarnane soti- ja iiriaineliste ,,Ossiani lauludega" 2. "Kalevipoja" keel pole ei vana rahvalaulu keel ega ka kaasaegne eesti keel Uus kirjaviis Lähtus soome keele, mitte ladina-saksa eeskujust Pikad vokaalid kirjutatakse kahekordselt, lühikesed ühekordselt Olev kääne Millised on oleva käände küsimused? Näiteid uuest kirjaviisist kue `kuue' sep `sepp' önnis `õnnis' harro `haru'
Selles etendas suurt osa J.V. Jannsen, kelle üheks esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe ,,Perno Postimehe" asutamine, milles ta oma kirjutistega eestlasi virgutas. Kuna Jannseni soovis eesti rahva eluolu edendada kehtivate tingimuste raames, ajas ajaleht asja väga ettevaatlikult, peljates kõiki veidigi radikaalsemaid ettevõtmisi, siiski pani just ,,Perno Postimees" aluse eesti ajakirjandusele. Kirjasõna edendajate hulka võib lugeda ka F.R. Faelmanni ning F.R. Kreutzwaldi, nemad panid kokku rahvuseepose ,,Kalevipoeg", mis tuletas eestlastele meelde vaba minevikku ja andis lootust paremaks tulevikuks. Jannsenite pere (tema ise koos tütre Lydia Koidulaga) algatusel loodi ka eesti esimene laulu- ja mänguselt ,,Vanemuine" ning just see selts hakkas taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Esimene eestlaste üldlaulupidu toimud 18.-20. juunil 1869, Tartus, ning just sellest ajast algas laulupidude traditsioon
Lydia Koidula eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar, abistas isa ajalehetöös, 23. Jakob Hurt rajas Eesti Kirjameeste Seltsi, Aleksandrikooli, Peterburi Jaani kiriku kirikuõpetaja. Baltiaadlike vastane 24. Carl Robert Jakobson ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ajalehe Sakala asustaja. Püüdis baltiaadlikega läbi saada. 25. Johann Köler Eesti esimene kunstnik ja Vene keisri maalija 26. Philipp Karell Eesti arst, oli Kreutzwaldi ja Faelmanni kaasaegsena ka suur Eesti patrioot, oli Nikolai I ja Aleksander II perekondade ihuarst. Mõisted 1. adrakohtunik, sillakohtunik Eestimaa ja Liivimaa I astmekohtunikud, kes tegelesid talupoegade tagasitoomisega mõisasse. 2. reduktsioon aadlikele läänistatud riigimõisade tagasivõtmine 3. restitutsioon Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine 4. teorent feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa
poliitiliste vaadete erinevust. Ülestõusnute vastu saadeti karistusasalgud. Põletati mõisaid ja kuultati välja kohapealseid ,,vabariike". Tööle rakentati sõjakohtud, paljud ajalehed suleti, keelustati sotsialistlikud organisatsioonid. Kordamine Friedrich Robert Faelmann Ao mõisa valitseja poeg, Tartu ülikoolis õppind arst Friedrich Reinholm Kreutzwald Kogus Faelmanni poolt kogutud vägilasmuistendid ning koostas "Kalevipoja"- Eesti rahvuseepose Eesti aleksandrikool Plaan luua esimene eestikeelne kool Ado Grenztein Leidis venendamises positiivseid jooni. Läks üle venestajate poole. Villem Reiman Pastor. Venestamisaegne ärkamisaja juht 4. juuni 1884 Eesti lipu sünnipäev Georg Lurich Maadleja ja tõstja. Esimene eesti tippsportlane Karl Ernst von Baer Embrüloogia rajaja, Eesti suurim teadlane , kelle suguvõsa
annaabi.ee 
