kruvisid! Alates 10. sajandist ehitati kogu Euroopas keeruliste, ühendatud vahvärk- katusekonstruktsioonidega massiivseid hooneid, mis isegi tänapäeval näivad trotsivat ehitusinseneriteabe piire ning on kõige märkimisväärsemad arhitektuurilised meistriteosed maailmas, pakkudes ilu ja inspiratsiooni. Puitmajade voodriks kasutatakse põhiliselt laudist või krohvi, paljud horisontaalpalkmajad jäetakse väljastpoolt aga üldse vooderdamata. Vähem esineb vahvärk-tüüpi (Fachwerk) seinu, kus puitsõrestiku detailid (postid, diagonaalid ja rõhtvööd) on nähtaval ja sõrestikuvahelist osa katab krohvi- või laudisekiht. Näiteid Vahvärk konstruktsioonidest : Preedimõisa Härrastemaja 1903
ülemise horisiontaalpalkreaga. Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad. Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed tekkida. Puitkarkasssein 14. Sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult – palkehitiste asemel sõrestiktarindid. Ameerika sõrestik tarindit tutvustati esmakordselt Chicagos juba 1832 Vahvärk sein Vagvärk (saksa keeles Fachwerk) on puidust seinatarind, mille on kandev palksõrestik ning tellistest või savist täide karkassi vahel. Sõrestik on jäetud enamasti nähtavale. Vahtvärk tarind oli levinud ulatuslikult juba keskkajal. Puitkarkasssein Puitkarkassseinad võivad olla nii kandvad kui ka mittekandvad. Seinad ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest.
1867 aasta demonstreeriti puitkarkassi Pariisi maailmanä maailmanäitusel. Soomes tutvustati ameerika sõrestiksü sõrestiksüsteemi 1909. aastal. 80 40 Vahvärk sein Vahvä Vahvärk (saksa keeles Fachwerk) Fachwerk) on puidust seinatarind, millel on kandev palksõrestik ning tellistest või savist tä täide karkassi vahel. Sõrestik on jä jäetud enamasti nänähtavale. Vahvä Vahvärk tarind oli levinud ulatuslikult juba keskkajal ja oli kasutusel kuni eelmise sajandini. 81
Rõhtpalkhoonete puhul toetuvad katusesarikad ühtlaselt seina peale ning kuna seinapalgid kannavad kogu katuseraskust, siis on need väga tihedalt üksteise vastas. Rõhtpalkhoone on tänu sellele väga soojapidav. Järgmiseks hoonetüübiks on sõrestikhoone, mis on mõnevõrra keerukam kui postkonstruktsioon. Nende hoonete puhul on ka alla pandud neljakandilistest palkidest tehtud raam. Nurkadesse ei ole enam maa sisse surutud poste pandud. Sõrestikhoone edasiarendus on Fachwerk ehk vahvärkhoone. Põhimõtteliselt on see samuti raamkonstruktsioonhoone, kuid vahed ei ole täidetud laudade ega palkidega, vaid tellistega. Väga levinud on need Saksamaa vanades linnades. Pikka aega on linnaajaloo uurijad väitnud, et linnahooned olid 13-14 sajandil valdavalt puidust, kuid ometi on linnade arheoloogilistelt kaevamistelt leitud ka kivihooneid, mida saab dateerida juba 13. sajandisse. Kivihooned on tihtipeale üksikhooned koos väikese eeskojaga. 15.-16
ülemise horisiontaalpalkreaga. Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad. Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed tekkida. Puitkarkasssein 14. Sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult – palkehitiste asemel sõrestiktarindid. Ameerika sõrestik tarindit tutvustati esmakordselt Chicagos juba 1832 Vahvärk sein Vagvärk (saksa keeles Fachwerk) on puidust seinatarind, mille on kandev palksõrestik ning tellistest või savist täide karkassi vahel. Sõrestik on jäetud enamasti nähtavale. Vahtvärk tarind oli levinud ulatuslikult juba keskkajal. Puitkarkasssein Puitkarkassseinad võivad olla nii kandvad kui ka mittekandvad. Seinad ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest.
annaabi.ee 
