Mida suurema suurendusega objektiiviga töötame, seda väiksem on töökaugus. Vaja teada, et kui lähedale peab objektiiviga preparaadile minema, et näha kujutist. 13. Millised eelised on immersioonisüsteemi kasutamisel? Saab suurendada mikroskoobi lahutusvõimet, eristada väiksemaid esemeid teineteisest kui kuivsüsteemis. Vedelik = õli, optiliselt tihedam keskkond ja kiirte hajumine on väiksem. 14. Miks on tarvis suurendada valguse hulka faaskontrastmikroskoobis võrreldes heleväljamikroskoobiga? Mida suure valguse hulk, seda suurem on kontrastsus. Faasinihked on muudetud silmaga registreeritavateks kontrastsuse erinevusteks. 15. Milline kujutis tekib, kui valguskiired kattuvad ja milline on kujutis interferentsi korral? Heledam. Interferentsi korral saame tumedama objekti 16. Millise lainepikkusega on flourestseeruv valgus võrreldes ergastava valgusega? Flourestseeruv valgus on pikema lainepikkusega kui ergastav valgus. 17
gramitsidiini, tsirkuliini. 1835. a. kirjeldas Ehrenberg bakteri Vibrio subtilis, mis nimetati 1872. a. ümber Bacillus subtiliseks Cohni poolt. Bacilluse perekonna olulisim omadus on endospooride moodustamine. Esmalt kirjeldatigi spoore B. subtilisel (Ferdinand Cohn), seejärel aga B. anthracisel (Robert Koch). Koch kirjeldas B. anthracisel ka spoor-vegetatiivne rakk-spoor tsüklit. Sporangium spooriga on hästi näha faaskontrastmikroskoobis, sest ta murrab tugevasti valgust. Ka Grami järgi värvimisest piisab, et spoori rakus näha: ta jääb värvusetuks. Kui mulda, vett, muda või ka toiduaineid kuumutada 80oC juures 10-30 min, et tappa veget. rakke, tsüste ja eksospoore ja seejärel välja külvata sobivale söötmele, siis on kindlasti võimalik isoleerida endospoore moodustavaid baktereid. Selektiivsel isoleerimisel saab kombineerida
sadet. Võib kasutada paroksüsmi ajal võetud verest tehtud natiivpreparaadi uurimist ka pimevälja- mikroskoobis. 40 BIOLOOGILINE UURIMINE. Intraperitoneaalselt nakatatakse valgeid hiiri ja merisigu. Umbes ööpäeva jooksul tekib loomade veres spiroheteemia, mis kestab kuni 24 tundi. Katseloomade verd uuritakse spiroheetide suhtes pimevälja või faaskontrastmikroskoobis. Puukborrelioos e Lyme tõbi (vektoriga leviv haigus) HAIGUSETEKITAJA. Borrelia burgdorferi. See on endeemiline multisüsteemne haigus, sarnaselt süüfilisega kulgeb staadiumidena. Puugihammustusel sisenevad tekitajad nahaalusesse koesse, paljunevad lümfisüsteemis ja levivad organismis hematogeenselt. Artriit ilmneb umbes 2/3 infitseeritud inimestest. Püsivat immuunsust Borrelia suhtes nakkusejärgselt ei teki. UURITAV MATERJAL. • Ajuvedelik • Vereseerum DIAGNOOSIMINE
annaabi.ee 
