Jää sulamine klaasis tüüpiline näide kasvava impulsse. Kõigi osakeste koordinaatide ja impulsside entroopiaga süsteemist ruumi nimetatakse faasiruumiks. Faasiruum on 6- mõõtmeline ruum, mille koordinaatideks on lisaks tavalistele ruumikoordinaatidele osakeste kiiruste või impulsside komponendid. Me ei vaata kontsentratsiooni vaid faasiruumi s.o. iga üksikut osakest liikumises. Jääs on osakesed kristalliliselt fikseeritud, vees on osakeste liikumisvõimalused suuremad, võimalikke olekuid rohkem ning ning nende jaotus on juhuslikum. Matemaatiliste mudelite klassifitseerimine Pidev diskreetne Lineaarne mittelineaarne Deterministlik stohhastiline Staatiline - dünaamiline
Liiklus versus viivitus illustreerib võimu Ennustav P-Püsiv CSMA kokkupõrkeid vältida isegi võrgu ülekoormus. 2.3Teine kiht Peale MAC algoritmi pakub teine kiht veel 16- bitist tsüklilist koondamis ülevaadet (CRC). CRC on CCITT CRC-16 standart. Bittide kodeerimine bi-faasiruumi kodeeringus. See varjant on Manchesteri kodeering, mis pakub polaarsust tundes suhelda erinevate keerupaari juhetega. Paigaldaja ei pea muretsema millise juhtme ta millise klemmiga ta ühendab. 2.4 Kolmas kiht Kolmas kiht on võrgukiht, mis annab aadressid. Lonworksi protokollis aadresside andmine liigitub hirarhiliselt, alustades sõlme domeenist ja seejärel selle alamvõrgu ja identifitseerimisnumberiga, iga väljund on kaheksa bitti. Teiseks sõlm võib olla
muutuja x teatud väärtuse korral. Muutuja x kasvamise korral moodustavad punktid faasijoone ehk trajektoori või orbiidi. Def 18.2' n-esimest järku dif.võr süsteemi faasiruumiks on n-mõõtmeline ruum . Lahendi punktid moodustavad t kasvades faasiruumis faasijooned ( trajektoorid või orbiidid). Teist järku võrrandi või võrrandisüsteemi faasiruum on kahemõõtmeline faasiruum: kui meil on siis faasiruumi punkti moodustavad (x, y). Def 18.3 Autonoomse võrrandisüsteemi (18.1) iseäraseks punktiks on lahend , mille korral (18.3) Vastav trajektoor xy-tasandil on nn püsipunkt ehk tasakaaluseisund. Süsteemi (18.1( iseärases punktis ei ole määratud tuletis . Tõepoolest . Iseärases punktis saame määramatuse . 19. Teist järku lineaarse võrrandisüsteemi iseäraste punktide liigitus. Vaatleme lineaarset võrrandisüsteemi (19.1) ehk maatriks kujul: , kus . Süsteemi (19
annaabi.ee 
