detektori ja allika kiirus teineteise suhtes ja u energia levimise kiirus, mis loetakse alati positiivseks.[1][3] Joonis 3.a) Doppleri efekt tavalises materjalis b) Doppleri efekt metamaterjalis 8.4.2 Vavilov-Cherenkovi efekt Teiseks nähtuseks, millel esineb pöördefekt, on Vavilov-Cherenkovi efekt. Cherenkovi kiirgus emiteeritakse juhul, kui laetud osake liigub aines kiiremini valguse faasikiirusest vastavas aines. Liikuvad osakesed ergastavad aine aatomid, mis põhiolekusse tagasi minnes kiirgavad. Lainefrondi poolt moodustatud koonuse tekkimist illustreerib Joonis 4a. Osake liigub punktist 4 punkti 1 ning neist punktidest kiirguvad sfäärilised lained, mille põhjal saab moodustada lainefrondi. Sarnane nähtus esineb kui vaadelda sõitva mootorpaadi taha tekkivat koonust. Kiirguse koonuse nurka on
keeruliseks. Sõltuvalt lähtetingimustest võib lainepakett seista paigal, liikuda koos ühe või teise lainega või koguni mingis kolmandas suunas. Sellist hulkuvat lainet nimetatakse solitoniks ja tema kohta on kirjutatud üsna palju raamatuid. Üheks lihtsamaks(?) juhtumiks on, kui lainete levimiskiirus sõltub nende sagedusest. Seda juhtub keskkondades, mis koosnevad omavõnkesagedusi omavatest osakestest - nn ostsillaatoritest. Sellisel juhul kulgeb soliton laine levimiskiirusest (faasikiirusest) erineva kiirusega, mida nimetatakse rühmakiiruseks. 17. Peegeldumis- ja murdumisseaduse tuletamine Fermat' printsiibist. Lauale langeva valgusvoo arvutamine. Fermat' printsiip. Veel paremini kui Huygens oskas valguskiire teed arvutada teine prantslane Pierre de Fermat. Tema küll akadeemik ei olnud ja teenis leiba advokaadina, tehes teadust põhitöö kõrvalt. Elu jooksul kogutud kopsaka varanduse kohta tegi ta testamendi, mille täitumise üheks tingimuseks oli tema poolt ette
keeruliseks. Sõltuvalt lähtetingimustest võib lainepakett seista paigal, liikuda koos ühe või teise lainega või koguni mingis kolmandas suunas. Sellist hulkuvat lainet nimetatakse solitoniks ja tema kohta on kirjutatud üsna palju raamatuid. Üheks lihtsamaks(?) juhtumiks on, kui lainete levimiskiirus sõltub nende sagedusest. Seda juhtub keskkondades, mis koosnevad omavõnkesagedusi omavatest osakestest - nn ostsillaatoritest. Sellisel juhul kulgeb soliton laine levimiskiirusest (faasikiirusest) erineva kiirusega, mida nimetatakse rühmakiiruseks. 17. Peegeldumis- ja murdumisseaduse tuletamine Fermat' printsiibist. Lauale langeva valgusvoo arvutamine. Fermat' printsiip. Veel paremini kui Huygens oskas valguskiire teed arvutada teine prantslane Pierre de Fermat. Tema küll akadeemik ei olnud ja teenis leiba advokaadina, tehes teadust põhitöö kõrvalt. Elu jooksul kogutud kopsaka varanduse kohta tegi ta testamendi, mille täitumise üheks tingimuseks oli tema poolt ette
annaabi.ee 
