impulsskaja ja sageduskarakteristik on signaali eristusvõimet lõiketasapinnal omavahel seotud F teisendusega. muutuva parameetri suhtes. Impulsskaja on avaldatav järgmiselt: Määramatuse funktsiooni lõigete laiused poolel maksimaalväärtuse . Praktikas nivool näitavad antud signaali pakub FIR filtrite juures huvi nende eristusvõimet lõiketasapinnal muutuva lineaarne faasikarakteristik ja parameetri suhtes. Kui ei tunta huvi moonutuste puudumine. Selleks peaks optimaalse töötluskanali aga ülekandefunktsioon T(f) olema väljundsignaali kuju vastu, siis on reaalne. Ülekandefuntsiooni reaalsuse sondeeriva signaali lahutusvõime tagab see, kui impulsskarakteristiku hindamiseks küllaldane hc(n) koefitsiendid on teada tema määramatuse funktsiooni reaalsed
Reaalne on (mahtuvuste ja induktiivsuste tõttu, mis on skeemis) teatud langusega madalate ja kõrgete sageduste piirkonnas, st. signaali spektri erineva sageduse võimendamise tõttu moonutub impulss-signaali kuju. Sageduskarakeristik ei anna päris täpset ettekujutust impulsi kuju moonutusest. Täiendavalt on vaja teada, milline on võimendatava signaalispektri igale harmoonilisele tekitatud faasinihe võimendi poolt. Võimendi faasi-sageduste karakteristik ehk faasikarakteristik - sisend ja väljundsignaali vahelise faasinihke sõltuvus sisendisse antava siinuselise signaali sagedusest f. Kui faasikarakteristik on lineaarselt tõusev sirge, st. võimendi poolt tekitatud faasinihe on võrdeline sagedusega, siis võimendi ei moonuta signaali, vaid ainult nihutab teda ajaliselt hilisemaks. 16
sagedusel oleks väiksem kui üks. Kui avatud süsteemi võimendustegur kriitilisel sagedusel on suurem kui üks, ei ole see automaatreguleerimissüsteem talitlusvõimeline kontuuri sulgemisel osutub ta mittestabiilseks. Kui süsteemi sageduskarakteristikud on teada, saab süsteemi stabiilsust kontrollida. Kui summaarne logaritmiline amplituudkarakteristik on kriitilisel sagedusel f 0 ühest väiksem, siis on süsteem stabiilne. Kriitilisel sagedusel langeb faasikarakteristik () 180°-ni. Reguleerimissüsteemi stabiilsuse ja reguleerimisprotsesside iseloomu matemaatiline analüüs seisneb süsteemi vabaliikumise võrrandi uurimises. Selleks, et lineaarse ja konstantsete kordajatega diferentsiaalvõrrandiga kirjelduv automaatreguleerimissüsteem oleks stabiilne, on tarvilik ja piisav, kui selle süsteemi diferentsiaalvõrrandile vastava karakteristliku võrrandi reaaljuured on negatiivsed ja kompleksjuurte reaalosad samuti negatiivsed H