Nimetatud laineallikad tekitavad punktis P kumbki eraldi võnkumise: 1 = A1 cos( t - kr1 + 1 ) 2 = A2 cos( t - kr2 + 2 ) . (8.10) Kui punktis P nende faaside erinevus k ( r1 - r2 ) - ( 1 - 2 ) = 2n, n = 0,±1,±2,... (8.11) siis nad tugevdavad teineteist ja tekib liitvõnkumine amplituudiga A1 + A2 . Niisuguseid punkte nimetatakse interferentsimaksimumideks. Kui faasierinevus on 1 k ( r1 - r2 ) - (1 - 2 ) = 2 n + , n = 0,±1,±2,... 2 (8.12) siis nad nõrgendavad teineteist ja tekib liitvõnkumine amplituudiga A1 -A2 . Niisuguseid punkte nimetatakse interferentsimiinimumideks. Võrrandit (8.11) on võimalik esitada ka kujul 2 n + ( 2 - 1 ) r1 - r2 = = const . (8.13) k
asendatakse valemites vaba ruumi levikonstant jk o komplekse R = 2h sin levikonstandiga (ka faasikonstant) Käiguvahest tekkiv faasierinevus peegeldunud lainetel on: = + j = jk 0 rc µr . k 0 R = 2k 0 h sin . Materiali normeeritud lainetakistus avaldub: Erinevate faasierinevuste korral käitub summaarne peegeldunud laine
1 A1 cost kr1 1 . (8.10) 2 A2 cost kr2 2 Kui punktis P nende faaside erinevus k r1 r2 1 2 2n, n 0,1,2,... (8.11) siis nad tugevdavad teineteist ja tekib liitvõnkumine amplituudiga A1 A2 . Niisuguseid punkte nimetatakse interferentsimaksimumideks. Kui faasierinevus on 1 k r1 r2 1 2 2 n , n 0,1,2,... (8.12) 2 siis nad nõrgendavad teineteist ja tekib liitvõnkumine amplituudiga A1 A2 . Niisuguseid punkte nimetatakse interferentsimiinimumideks. Võrrandit (8.11) on võimalik esitada ka kujul
annaabi.ee 
