(12 tüklit/min), lõpposas väiksem (8 tsüklit/min). Nii toimub soolesisaldise aeglane edasiviimine. Interdigestiivses perioodis esineb peensooles propulsiivne migreeruv müoelektriline kompleks (MMK). Selle faasid: täielik rahu 40...60 min korrapäratu motoorika 30 min korrapäraste elektriimpulsside vahendatud motoorika. 15 min MMK algab antrumist ja peensoolest liigub järjest edasi jämesooleni, kus kindlaid faasidevahelisi erinevusi pole. Elektriline aktiivsus on igal juhul kogu aeg olemas, aga võib olla nii nõrk, et igale impulsile ei järgne kokkutõmmet. Motoorse rahu korral ei järgne impulsile üldse kokkutõmmet. Korrapäratu motoorika korral järgnevad ka impulssidele kokkuõtmbed, kuid on ka nõrku impulsse, millele kokkutõmbeid ei järgne. Korrapärase motoorika faasis järgneb igale impulsile kokkutõmme. Migreeruvat müoelektrilist kompleksi reguleerib hormoon motiliin ja sellele
2.3.3 Erandlikud koormused Lühisvooludest tingitud jõud. Kui liin kuulub väga kõrge lühisvoolude nivoo- ga ülekandevõrku, tuleks arvestada lühisvooludest põhjustatud jõude. Põhiprobleem − juhtmete võnkumine ja nende võimalik kokkupuude selle tu- lemusel. Lühisvoolud võivad tekitada ka mehaanilisi probleeme mastidele, kuid võrreldes juhtmete võnkumisega on need vähem olulised. Võnkumise probleemi võimalik lahendus − kasutada faasidevahelisi distants- hoidikuid − hoiavad juhtmeid üksteisest eemal ja vähendavad nende liikumist (juhtmete läbipaindumist). Arvutusteks on vajalik vastav tarkvara, mis võimal- dab imiteerida juhtmete liikumisi ja nende vahelisi jõude lühise kestel ja järel. − Lühisvooludest tingitud jõude tuleks arvestada, kui lühisvoolude nivoo (kol- mefaasiline lühisvool ISC3Φ) alajaamas ületab järgnevad nivood: 1) 40 kA võrgu suurima talitluspinge puhul 420 kV;
juurdeviivateks harjutusteks (nendest hiljem). Õpetamise meetodeid kasutatakse enamasti vaheldumisi ja kompleksselt. Muude asjaolude kõrval oleneb see palju õpetaja kogemusest ja meisterlikkusest. 3.3. Kasutusel on ka integratiivõppe meetodi kasutamine suusatehnika õppimisel. Seda iseloomustab: - Teooria loomine, mis detailselt kirjeldab liikumisviiside jaotamist faasidesse, faaside jooksul tehtavaid liigutusi ja faasidevahelisi piirasendeid, samuti nende õpetamist; - Sellele teooriale tugineva metoodilise materjali koostamine ja paljundamine; - Teadmiste ja teadvuse rõhutamine õppimisel ja õpetamisel; - Tehniliste vahendite (videotehnika) operatiivne kasutamine õppeprotsessis; - Detailsete testide kasutamine teadmiste kontrollimisel. Nimetatud meetodi kasutamine nõuab eelkõige metoodilist ja material-tehnilist taset, samuti küllaldaselt aega
annaabi.ee 
